15. novembril kinnitas Kutsekoja juurde moodustatud Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu vetelpäästja kutsestandardi, mis kirjeldab vetelpäästja tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi koostamisel osalesid oma ala asjatundjad AS G4S Eesti, Selts Eesti Vetelpääste ja Eesti Turvaettevõtete Liit.
Kutsestandard on aluseks vetelpäästjate kutseoskuste hindamisel ning kutsetunnistuste välja andmisega alustatakse järgmise aasta kevadel. Seega peaksid 2012. aasta suvehooajaks olema Eestis esimesed kutsetunnistusega vetelpäästjad, kelle oskused ja teadmised vastavad kutsestandardi nõuetele.
AS G4S Eesti juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul on vetelpäästja kutsestandardi loomine teine suur samm rannavalve- ja vetelpääste teenuse korrastamisel. „Tänavu kevadel koostas Siseministeerium rannavalve hea tava – reguleerimaks supelrandade haldamist ja rannavalve üldkorraldust. Loodame, et lähiaastatel muutub kutsestandardi olemasolu kohustuslikuks ning Eesti ujumiskohtade veeohutuse eest hakkavad vastutama vaid tiheda kutsestandardi sõela läbinud vetelpäästjad, kelle päästevarustus on samuti aja- ja asjakohane.“ Ossipi sõnul pole mõeldav olukord, et arstina saab töötada inimene, kes pole läbinud vastavat koolitust: „sama põhimõte peab kehtima ka rannavalves – veeohutust ei tohi usaldada harrastajatele. Reeglite korrastamisest võidavad eelkõige rannakülastajad, kes saavad olla kindlad, et vormis rannavalvurilt saab pädevat abi,“ lisas Ossip.
Vetelpäästjatel on võimalik spetsialiseeruda ujula või avavee vetelpäästjaks. Avavee vetelpäästja töötab supluskohas ning tööülesannete täitmisel kasutab vajadusel päästevarustust ja päästepaati. Ujula vetelpäästja töötab ujulates ja veekeskustes ning lisaks tagab vee kvaliteedi ja atraktsioonide ohutuse.