Täna kogunes Kutsekojas esmakordselt tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA koordinatsioonikogu, kelle ülesandeks on anda sisendit valitsuse tööjõuturu nõudluse ja koolituspakkumisega seotud otsustele. OSKA analüüsi tulemusena kasvab Eesti inimeste ja majanduse konkurentsivõime, kui õppe kavandamisel on võimalik arvestada, kui palju ja milliste oskustega inimesi tööturul vajatakse. OSKA aitab tööandjatel saada ka vajalike oskustega töötajaid ning lihtsustab teadlike karjäärivalikute tegemist.
„Hästi on teada majanduse megatrendid nagu vananev rahvastik ja tehnoloogia järjest kasvav osatähtsus igapäevases tööelus. Nendega hakkama saamiseks on võtmetähtsusega võimalikult täpsed prognoosid tulevikus vajalike oskuste ning nende inimeste hulga kohta, keda kool tööturule olulistes majandussektorites ette valmistab. OSKA raames tehtava analüüsiga anname väärtuslikku sisendit ka ministeeriumitele ja Vabariigi Valitsusele, kes langetavad haridusvaldkonda kujundavaid otsuseid, “ ütles OSKA koordinatsioonikogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.
Analüüsi läbiviimiseks moodustas koordinatsioonikogu 24 valdkondlikku eksperdikogu ning kinnitas ka valdkonnad, kus 2016. aastal hakatakse hariduse vastavust tööjõuturu nõudmistele analüüsima. Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimist jätkatakse 2016. aastal järgmistes valdkondades: tervishoid, toiduainetööstus, transport ja logistika, energeetika ja keskkond ning keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus.
Käesoleval aastal on OSKA metoodika piloteerimiseks käivitunud analüüsid kolmes majandusele olulises valdkonnas: IKT, metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus. Lisaks käivitatakse sel aastal uuringud metalli- ja masinatööstuse ning sotsiaaltöö valdkondades. Nende valdkondade raportid tööjõu ja oskuste vajaduse kohta järgmisel kümnel aastal valmivad 2016. aasta esimesel poolel.
Sihtasutus Kutsekoda tegeleb tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metoodika väljatöötamisega, mis valmib aasta lõpuks. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA põhimõtete piloteerimiseks valis Vabariigi Valitsus välja Eesti majandusele kolm kõige olulisemat valdkonda: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT), metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus.
OSKA koordinatsioonikogu on tööjõu oskuste arendamise ja konkurentsivõime edendamise ning elukestva õppe korraldamisega seotud institutsioonide esindajatest moodustatud organ, kuhu kuuluvad ettevõtete, tööandjate, töötajate, ministeeriumide ja töötukassa esindajad.
