Valitsus arutas majanduskabinetis välistööjõu palkamise hõlbustamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi ettepaneku luua oskustööjõu erisus suure tööjõupuudusega valdkondades. Ettevõtjatele vajalik täiendava oskustööjõu kaasamine aitab tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.
„Kui me soovime, et Eesti majandus kasvaks, peame võimaldama sektoritele, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja ekspordivad, oskustööjõu paremat kättesaadavust. Oskustööjõu välismaalt kaasamise hõlbustamine on ettevõtjate poolt kauaoodatud samm, mis aitab neil konkurentsivõimet tõsta. Kui turud hakkavad tasapisi taastuma on piisav oskustööjõu olemasolu ekspordi suurendamisel hädavajalik,“ sõnas majandus ja tööstusminister Erkki Keldo.
SA Kutsekoda OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul on Eesti tööturul on struktuurne tööjõupuudus. “Mitmetel tööstussektori kasvuks hädavajalikel erialadel on inimesi koduturul vajaka – näiteks insenere, mehhatroonikuid ja tehnikuid, keevitajaid ja pingioperaatoreid. Kuigi tööandja esimene eelistus on palgata tööjõudu Eestist, ei ole sobilike oskustega töötajaid alati leida. Ka täiend- ja ümberõpe ei anna kiireid tulemusi ning paljudes valdkondades on ligi kolmandik töötajatest järgmise 10 aasta jooksul pensionile jäämas. Väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita, mistõttu on majanduse konkurentsivõime säilitamiseks vajalik suure tööjõupuudusega erialadel oskustööjõu värbamine väljaspool Eestit.”
Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on OSKA hinnangul prognoosiperioodil 2022-2031 vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on u 16 000. Seega on tööturult igal aastal puudu ca 2000 inimest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku kohaselt luuakse tööjõu sisserände piirarvule täiendav erisus. Erisust saaksid kasutada sektorid, kus on suur tööjõupuudus ning mis on ekspordile orienteeritud ja kõrge lisandväärtusega.
Välistööjõu kaasamiseks on ettepaneku kohaselt vajalik töötajale maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Maksimaalne elamislubade arv, mida võib piirarvu väliselt töötamiseks tööjõupuudusega valdkonnas välja anda on majanduskasvu tingimustes 0,2% alalisest elanikkonnast ehk 2600 luba ja muul ajal 0,1% ehk 1300 luba. Ettepaneku kohaselt toimub tööränne kontrollitult, mis tähendab, et kõigile Eestisse tööle tulijatele tehakse taustakontroll. Samuti on vajalik tööle tulemiseks kehtiv tööleping ning kui see lõpeb, tuleb kodumaale naasta.
Valitsusele esitati ka alternatiivne ettepanek, mille kohaselt esitaks majandus- ja tööstusminister iga-aastaselt valitsusele ettepaneku piirarvu erandiks 10 tegevusvaldkonnas, mis põhineb andmepõhisel kriteeriumil. Igale tegevusvaldkonnale on ette nähtud elamislubade arv, mis lähtub OSKA tööjõuprognoosist. Tegevusalade nimekirja koos elamislubade arvuga kinnitaks valitsus.
Arutelu oskustööjõu erandi osas valitsuses jätkub.
Riina Soobik
meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium