Skip to content
Skip to content
Frontpage » Õpimärkide ja mängustamise kasutamine õppetöös aitab tõsta motivatsiooni 

Õpimärkide ja mängustamise kasutamine õppetöös aitab tõsta motivatsiooni 

Õpimärkide kasutamine õppetöös muudab õppimise lõbusamaks, kaasahaaravamaks ja motiveerivamaks, rääkis Europassi kommikul Kersti Kivirüüt, Narva Eesti Gümnaasiumi sotsiaalainete õpetaja.  

Kersti on enam kui 20-aastase kogemusega õpetaja, kellel on olnud võimalus katsetada mängulisi elemente mitmesugustes kontekstides – näiteks nii noorsootöös kui ka gümnaasiumini tundides. Õpimärkide süsteemide rakendamine on suurepärane viis õppimise motiveerimiseks: see võimaldab tähelepanu pöörata heale sooritusele ja edusammudele ehk siis kasutada “rohelise pastaka meetodit” “punase pastaka meetodi” asemel. Mängustamine, mis keskendub mänguliste elementide lisamisele igapäevastesse tegevustesse, on samuti tõestatud efektiivne viis õpilaste aktiivsuse ja kaasatuse tõstmiseks. 

Mängustamine hariduses ja igapäevaelus 

Mängustamine (gamification) on rohkem kui lihtsalt mängude kasutamine õppevahendina. Tegemist on laiemalt mänguliste elementide integreerimisega õppeprotsessidesse ja igapäevastesse tegevustesse, et tõsta nende lõbusaid, kaasahaaravaid ja motiveerivaid aspekte. 

Üks mängustamise levinud väljundeid hariduses on õpimärgid (open badges). Need graafilised digitaalsed märgid tõestavad omandatud oskusi, õigusi või saavutusi. Inspiratsiooni on õpimärgid saanud arvutimängudest, kus edasijõudmist premeeriti märkidega, ning sarnaselt lisavad need ka õppeprotsessile mängulist elementi, suurendades õppijate motivatsiooni ja kaasatust.

Kivirüüt  tõi huvitavaid näiteid, kuidas mängustamist on rakendatud väljaspool klassiruumi. Näiteks Odenplani metroo trepp, millele paigaldati klaveriklahvistik, et inimesed saaksid meloodiaid mängida, või prügikastide süsteem, kus inimesed saavad oma valikute tegemisel mänguliselt osaleda, visates suitsukonisid erinevatesse kastidesse, mis on seotud tuntud jalgpalluritega nagu Ronaldo ja Messi (pane suitsukoni sinna kasti, kes sulle rohkem meeldib). 

Klassiruumis võimaldab märgisüsteemi kasutamine “koguda” häid sooritusi ning anda õppijatele individuaalset tagasisidet. “Primaarne on esile tuua seda, mis tuli hästi välja. Seejuures saab tunnustada ka üldpädevuslikke sooritusi: ma nägin, kuidas sa tegid grupitööd, sa võtsid vastutuse ja jagasid hästi ülesandeid,” tõi Kivirüüt näite.  

Ta rääkis, et hindamise ja õpimärkide kasutamise loogika on erinevad. Hindamisel on selgelt ära kirjeldatud 100% sooritus, mis vastab maksimumhindele ning kehvema soorituse puhul võetakse hinnet maha. Õpimärkide puhul loetakse miinuste asemel aga plusse. Nende kasutamise eesmärk on luua õppimist soosiv keskkond, kus ka õppija ise saab eesmärke seada, teekonda planeerida ja protsessi jälgida. 

Õpimärkide süsteemi rakendamine 

Õpimärkide süsteemi rakendamine ei ole keeruline ja on lihtne viis õppijate edusammude hindamiseks. Kivirüüt,  tõi välja, et sellised süsteemid on juba edukalt kasutusel ka noorteorganisatsioonides, näiteks skautide ja kaitseliidu tegevustes, kus osalejad saavad teenida märke erinevate saavutuste eest. Samuti tutvustas ta Richard Allan Bartle’i taksonoomiat, mille järgi saab õpilasi liigitada nelja põhikategooriasse: tapjad, saavutajad, sotsialiseerujad ja avastajad. Selle järgi saavad õpetajad luua tegevusi, mis sobivad iga õppija motivatsioonistiiliga. 

Bartle’i taksonoomia: 

Tapjad – naudivad konkurentsi ja väljakutseid, olles suunatud teiste ületamisele. Õpimärkide süsteemis võiksid nad olla seotud konkurentsivõimeliste ülesannete täitmisega. Saavutajad – on eesmärgipärased ja otsivad autasustamist oma eesmärkide täitmise eest. Õpimärkide süsteem, kus õpilased teenivad märke ülesannete täitmise eest, on neile väga sobilik. 
Sotsialiseerujad – armastavad koostööd ja suhtlemist teistega. Nende jaoks võiks luua mänge ja tegevusi, kus meeskonnatöö ja kogukonnatunne on olulised. Avastajad – on uudishimu ajendil ja otsivad uusi teadmisi. Õpimärkide süsteem, mis keskendub uurimisele ja avastamisele, sobib neile ideaalselt. 

Kersti Kivirüüt jagas ka infot platvormide kohta, mida õpetajad saavad tasuta kasutada õpimärkide loomiseks ja nende jagamiseks, näiteks:

Oluline on rõhutada, et õpimärgid ja mängustamine peaksid olema õppijakesksed ning toetama teadmiste ja oskuste arendamist, mitte pelgalt meelelahutust. Kui neid rakendada läbimõeldult ja õppijate vajadusi silmas pidades, võivad need olla tõhusad vahendid õppetöös. 

Kersti Kivirüüt esitlus Mängustamine, sh õpimärgid õppetöös 

Europassi keskkond toetab õpimärkide kasutamist, aidates õppijatel koguda ja esitleda oma saavutusi ühes kohas. Õpimärgid, mis on saadud erinevatelt platvormidelt nagu Badgecraft, Open Badge Factory ja Badgr, saab lisada Europassi kontole, muutes need hõlpsasti jagatavaks haridusasutuste ja tööandjatega. See loob õppijatele võimaluse oma oskusi ja edusamme struktureeritult esitleda ning aitab mängustamise kaudu saadud tunnustust paremini rakendada tulevikuõpingutes ja karjääris. Konto omanik juhib ise andmete jagamist, tagades sellega turvalisuse ja paindlikkuse.


Loe lisaks:

Õpimärkide kasutamine kõrghariduses aitab õppijal mõista oma pingutuse piisavust