Riigikontroll tõi oma raportis Eesti arengut pidurdava olulise teemana välja vastuolu tööjõu ja oskuste vajaduse ning koolituspakkumise vahel. Sellised küsimused, nagu kui palju ja milliste oskustega inimesi Eesti tööturg vajab, on piisavalt selge vastuseta.
Vabariigi valitsuse juures aastatel 2012-2014 töötanud oskuste rakkerühma töö tulemusena on Kutsekojas loomisel OSKA süsteem, mille raames on juba alustatud nendele küsimustele lahenduste otsimisega. Esimesi tulemusi on oodata 2016. aasta märtsi lõpus.
Esimese hooga analüüsitakse tööjõu koolitusvajadust 3 valdkonnas: IKT, metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus. Neis valdkondades on oodata ka detailsemaid ettepanekuid, mis annavad sisendit hariduspoliitika kujundamisele ja koolituskohtade kavandamisele. Viie aasta jooksul on plaanis koostada tööjõu vajaduse ja koolituspakkumise analüüsid ühtekokku 24 valdkonnas.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on oluline, et tööandjate ja õppeasutuste koostöö muutuks normiks, kus ettevõtjate initsiatiiv on sama oluline kui haridusasutuste oma. Rõõm on näha, et Eesti tööandjad on üha enam valmis osalema nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavade koostamisel ja väljendavad sektorite vajadusi erialase väljaõppe suhtes. Ka OSKA edukus sõltub partnerite panusest ja koostööst.
Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul on tervikliku tööjõuprognoosi põhjalikke uuendusi ja kõikehõlmavaid järeldusi programmi esimesel aastal oodata veel vara. Käivitamise aastal keskendutakse eelkõige küsimusele, kuidas panna kokku olemasolevat teadmist nii, et see annaks lisandväärtust ja uut infot.
Riigikontroll rõhutab aruandes, et OSKA edukaks rakendamiseks on oluline, et valitsus pööraks erilist tähelepanu projekti kestlikule käekäigule.
Aruanne on leitav Riigikontrolli veebilehel.