{"id":10590,"date":"2009-11-23T00:00:00","date_gmt":"2009-11-22T22:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/kutsekoda-wp.loc.piksel.ee\/teavituskonverents-kvalifikatsioonid-uude-raami-andis-tervikliku-ulevaate-ekri-arendamisest\/"},"modified":"2018-11-23T14:55:43","modified_gmt":"2018-11-23T12:55:43","slug":"teavituskonverents-kvalifikatsioonid-uude-raami-andis-tervikliku-ulevaate-ekri-arendamisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/teavituskonverents-kvalifikatsioonid-uude-raami-andis-tervikliku-ulevaate-ekri-arendamisest\/","title":{"rendered":"Teavituskonverents \u201eKvalifikatsioonid uude raami?!\u201d andis tervikliku \u00fclevaate EKRi arendamisest"},"content":{"rendered":"
Eesti Kunstimuuseumi auditooriumisse tuli kohale ligi kakssada kutse andjate, kutsekomisjonide, koolide, ministeeriumite ja teiste Kutsekoja partnerorganisatsioonide esindajat. Konverents andis \u00fclevaate Euroopa elukestva \u00f5ppe kvalifikatsiooniraamistikust (EQF) ja tutvustas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) arendamise hetkeseisu.<\/strong><\/div>\n

 <\/p>\n

Konverentsi tervituss\u00f5nades kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm<\/strong>, et t\u00e4na ei seisa Eesti enam k\u00fcsimuse ees, kas kvalifikatsioonid l\u00e4hevad uude raami, sest uus Eesti kvalifikatsiooniraamistik on loodud ning kvalifikatsioonide paigutumine sellesse alanud. K\u00fcsim\u00e4rgid kerkivad esile protsessides, kuidas paigutada kvalifikatsioonid raamistikku. Kantsler r\u00f5hutas, et raamistikku saab rakendada ja kvalifikatsioonidega t\u00e4ita ainult koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00f5ik sai alguse 23. aprillil 2008, kui Euroopa Parlament ja N\u00f5ukogu v\u00f5tsid vastu soovituse 8-tasemelise EQF-i rakendamiseks. EQF-i eesm\u00e4rgiks on parandada kvalifikatsioonide v\u00f5rreldavust erinevate Euroopa riikide vahel. Enamus Euroopa riike on v\u00f5tnud endale eesm\u00e4rgiks 2010. a l\u00f5puks sidustada oma kvalifikatsioonid v\u00f5i kvalifikatsiooniraamistikud EQF-ga.<\/p>\n

 <\/p>\n

Konverentsi avaettekandes r\u00f5hutas v\u00e4lisesineja Mike Coles<\/strong> Suurbritanniast, et EQF on kui peegel, kus saab n\u00e4ha teiste riikide kvalifikatsioonis\u00fcsteeme ning neid omavahel v\u00f5rrelda. EQF elukestva \u00f5ppe raamistikuna on andnud l\u00e4bi oma tasemekirjelduste v\u00f5imaluse arendada v\u00e4lja s\u00fcsteeme nii formaalse, mitte- kui ka informaalse \u00f5ppimise tunnustamiseks. EQF on kui redel, kus inimestel peaks olema v\u00f5imalus n\u00e4ha, kuidas oma \u00f5ppimise tulemusena on v\u00f5imalik edasi liikuda. See redel annab selguse, kuhu suunas ja l\u00e4bi milliste kvalifikatsioonide tuleb liikuda, et oma valdkonnas j\u00f5uda tippu. EQFi tasemed r\u00e4\u00e4givad \u00f5ppimisest, aga mitte sellest, millises vormis \u00f5ppida ning see on abivahend inimestele, kes t\u00f5epoolest usuvad \u00f5ppimisse ja mobiilsusesse.<\/p>\n

 <\/p>\n

Esimeseks sammuks EQF-i rakendamisel on riiklike kvalifikatsiooniraamistike sidustamine EQF tasemetega. Senine praktika on aga n\u00e4idanud, et kvalifikatsioonide sidustamiseks EQF-ga on esmalt otstarbekas korrastada riigisisesed kvalifikatsioonid ning luua riiklik kvalifikatsiooniraamistik.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kutsekoja juhatuse liige Olav Aarna<\/strong> tutvustas Eesti kvalifikatsiooniraamistikku. Tema esitlus andis \u00fclevaate, kuidas on rakendatud uut 8-tasemelist Eesti kvalifikatsiooniraamistikku (EKR), mis on s\u00e4testatud 1. septembril 2008 j\u00f5ustunud kutseseaduses. EKR-i ja EQF-i tasemekirjeldused on identsed ning seoses sellega on oluline m\u00e4rkida, et EKR-i sidustamisel EQF-ga muutub kvaliteedi seisukohalt kriitiliseks eelk\u00f5ige erinevate kvalifikatsioonit\u00fc\u00fcpide ja \u00fcksikute kvalifikatsioonide sidustamine EKR-i tasemetega. Kvalifikatsioonid, mis EKR-i paigutatakse peavad olema \u00f5piv\u00e4ljundite p\u00f5hised. Hetkel pole EKR-i paigutatud veel \u00fchtki formaalhariduslikku kvalifikatsiooni ega kutset. EKR-ga on sidustatud 4 k\u00f5rgharidusliku kvalifikatsiooni t\u00fc\u00fcpi ja 3 kutseharidusliku kvalifikatsiooni t\u00fc\u00fcpi. Formaliseerimata on 5-tasemelise kutseraamistiku sidustamine EKR-ga.<\/p>\n

 <\/p>\n

Bologna protsessi ekspert Aune Valk<\/strong>\u00a0andis \u00fclevaate k\u00f5rghariduse kvalifikatsioonide paigutamisest EKRi kolmele k\u00f5rgemaile tasemele ning t\u00f5i v\u00e4lja ebak\u00f5lad k\u00f5rgharidusstandardi ja EKR-i tasemekirjelduste vahel. Tema soovitus oli, et erinevate osapoolte koost\u00f6\u00f6s tuleks kutseseaduse lisas 1 asuvad EKR-i tasemekirjeldused \u00fcle vaadata ning koosk\u00f5lastada k\u00f5rghariduse omadega. EKR-i tasemekirjelduste \u00fclevaatamist ja koosk\u00f5lastamist k\u00f5rg-, kutse- ja \u00fcldhariduse erinevate tasemete ja liikide \u00f5piv\u00e4ljunditega ning kutses\u00fcsteemi tasemete kompetentsikirjeldustega soovitati ka konverentsile eelneval p\u00e4eval toimunud t\u00f6\u00f6toas, kus arutati EKR-i kvaliteedi tagamise p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00fclli All<\/strong> Haridus- ja Teadusministeeriumist esitles kutsehariduse kvalifikatsioonide paigutamise protsessi EKR-s. Samuti on \u00f5piv\u00e4ljundite p\u00f5hine l\u00e4henemine suurendamas kutsehariduse riiklike \u00f5ppekavade ning kutsestandardite kompetentside kirjelduste omavahelist seost. K\u00fclli All selgitas veel kord, et EKR-i eesm\u00e4rk on, et iga koolil\u00f5petaja ja mistahes kvalifikatsiooni omav inimene teaks, kus positsioonil ta oma kvalifikatsiooniga asub, kuidas edasi \u00f5ppida ning kuhu t\u00f6\u00f6turul suunduda.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kutsekoja juhatuse liige ning ESF programmi \u201eKutsete s\u00fcsteemi arendamine” juht Katrin Kerem<\/strong> tutvustas kutses\u00fcsteemi olulisi uuendusi ja muudatusi, mis tulenevad nii uuest kutseseadusest, 8-tasemelisest kvalifikatsiooniraamistikust kui ka kutses\u00fcsteemi sisemistest arenguvajadustest.\u00a0 \u00dcleminek vanalt 5-tasemeliselt kutseraamistikult uuele 8-tasemelisele kvalifikatsiooniraamistikule toimub j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Selle protsessi k\u00e4igus luuakse uus kutsete klassifitseerimise alus ja riiklikult tunnustatud kutsete kataloog, t\u00e4iustatakse kutsestandardi vormi ja koostamismetoodikat ning uuendatakse ja koostatakse sellele vastavalt kutsestandardid, t\u00e4iendatakse ja arendatakse kompetentside hindamise p\u00f5him\u00f5tteid, sealhulgas luuakse v\u00f5imalused kutse omandamiseks \u00f5ppeasutuse l\u00f5petamisel.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teine v\u00e4lisesineja Slava Pevec Grm<\/strong> CEDEFOP-i esindajana tutvustas septembris 2009 l\u00e4biviidud uuringut \u201eRiiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamine Euroopas”. K\u00f5ik EL liikmesriigid (lisaks ka Island, Norra, Horvaatia, T\u00fcrgi) arendavad oma kvalifikatsiooniraamistikke. Nii nagu Eesti, on seadnud ka teised riigid eesm\u00e4rgiks k\u00f5ikeh\u00f5lmava raamistiku loomise, mis haarab k\u00f5ik kutse-, k\u00f5rg- ja \u00fcldhariduse ning kutsed ehk sektoraalsed kvalifikatsioonid. Antud uuring annab meile v\u00f5imaluse hinnata ka EKR-i arendamist v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku arendamisele andsid asjaosalised tubli keskmise hinde.<\/p>\n

 <\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 ja k\u00f5ikide osapoolte kaasamine EKR-i rakendamisel olid ka olulisemad m\u00e4rks\u00f5nad, mida konverentsil esile t\u00f5steti. Erinevate huvigruppide ootuste arvestamist r\u00f5hutas konverentsi kokkuv\u00f5ttes ka Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja esindaja Tiia Randma<\/strong>. Kokkulepped ei s\u00fcnni \u00fcle\u00f6\u00f6 ning on oluline, et uue raamistiku vundament saaks tugev.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00e4psema info saamiseks tutvuge konverentsi esitlustega.<\/p>\n

 <\/p>\n

Konverentsi ettekanded<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n