Ka Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas<\/strong> pidas trendide kaardistamist oluliseks, et m\u00f5ista, milline v\u00f5ib tulevik olla ning saaksime muutusteks valmistuda, mitte j\u00e4rgi lohiseda.<\/p>\n\n\n\n Aas t\u00f5des, et elame suurte muutuste keskkonnas. \u201eOleme l\u00e4bi tegemas digip\u00f6\u00f6ret, rohep\u00f6\u00f6ret, innovatsioonip\u00f6\u00f6ret, meil toimuvad suured demograafilised ja geopoliitilised nihked, muutused v\u00e4\u00e4rtusmaailmas. Loomulikult m\u00f5jutavad k\u00f5ik need megatrendid Eesti \u00fchiskonda, Eesti riigi toimimist, meie majandust ja t\u00f6\u00f6turgu,\u201c nentis Aas. <\/p>\n\n\n\n Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti rahvastiku v\u00e4henemine on peatunud t\u00e4nu positiivsele tagasir\u00e4ndele. Siiski on meie t\u00f6\u00f6ealine elanikkond v\u00e4henemas ja see toimub v\u00e4ga kiirelt. 1990ndate madala s\u00fcndimuse tagaj\u00e4rjel oleme olukorras, kus meil kaob igal aastal t\u00f6\u00f6turult 6000 inimest.<\/p>\n\n\n\n Aas m\u00e4rkis, et Eesti on v\u00e4ikse turuga, vananeva ja kalli t\u00f6\u00f6j\u00f5uga riik, mis muuhulgas on senini \u00fcsna skeptiliselt suhtunud v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u kaasamisse. \u201eSelline riik saab j\u00f5ukaks ainult siis, kui oleme oluliselt nutikamad ja paremate oskustega kui meie konkurendid, teised riigid meie regioonis. Aga kas me ikka oleme?\u201c k\u00fcsis Aas. \u201eKuidas lahendada seda \u00fclikeerulist valemit, kus meil on kahanev t\u00f6\u00f6inimeste arv ja samal ajal me vajame radikaalselt teistsuguseid oskusi?\u201c<\/p>\n\n\n\n Praegune olukord on ka teistele riikidele uus, mist\u00f5ttu ei ole lahendust kellegi k\u00e4est k\u00fcsida, vaid iga\u00fcks peab selle ise leidma. \u201eSee on v\u00f5imalik, kui meil on maailma parim hariduss\u00fcsteem ja seda k\u00f5ikidel haridustasemetel. Peame \u00f5petama \u00f5igeid asju, tegema seda v\u00e4ga s\u00fcsteemselt ja targalt,\u201c toonitas Aas hariduse olulisust Eestile.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6- ja haridusvaldkonna tuleviku \u00fcle arutlenud panelistid t\u00f5desid, et prognoosimine ei ole t\u00e4ppisteadus \u2013 seda, mis suunas trendid p\u00f6\u00f6rata v\u00f5ivad, ei saa alati ette n\u00e4ha. Seet\u00f5ttu on oluliseks m\u00e4rks\u00f5naks paindlikkus. <\/p>\n\n\n\n Demograafiliste muutuste tulemusena peavad inimesed tulevikus k\u00f5rgema eani t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima ning karj\u00e4\u00e4ri jooksul 3-4 korda \u00fcmber \u00f5ppima. See on v\u00e4ljakutse nii inimestele endile, t\u00f6\u00f6andjatele kui ka t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5ppe korraldusele. Aina enam vajavad inimesed v\u00e4ikemaid \u00f5piampse, \u00f5ppekavad peavad muutuma d\u00fcnaamilisemaks ning neid tuleb sagedamini kaasajastada.<\/p>\n\n\n\n Uue oskusena peaksid t\u00e4nased \u00f5pilased koolis omandama programmeerimiskeele, et tulla toime t\u00f6\u00f6maailmas, kus aina rohkem on vaja digioskusi ning toimetada masinatega.<\/p>\n\n\n\n Endine v\u00e4liskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu<\/strong>, kes kommenteeris konverentsil tehnoloogia teemat, t\u00f5des, et need riigid ja ettev\u00f5tted, kes on digitehnoloogiaga sina peal, on konkurentsieelises, need aga, kes otsustavad digip\u00f6\u00f6rdega mitte kaasa tulla, langevad konkurentsist v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n Karu s\u00f5nul ei ole automatiseerimine ja digitaliseerimine eesm\u00e4rk iseenesest, vaid vahend t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00e4henemisega toime tulemiseks. Seejuures ei tohi unustada inimesi, kelle t\u00f6\u00f6kohad automatiseeritakse, ning tuleb m\u00f5elda, millised on nende j\u00e4rgmised v\u00f5imalikud sammud t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n\n\n\n Palju uusi t\u00f6\u00f6kohti toob kaasa rohep\u00f6\u00f6re, kinnitas keskkonnaameti peadirektori aset\u00e4itja Erik Kosenkranius<\/strong>. Samas k\u00e4ib rohep\u00f6\u00f6rdega kaasas ka teatud t\u00f6\u00f6kohtade kadumine ning inimestel tuleb olla valmis liikuma \u00fchest valdkonnast teise. Neil, kes ei suuda \u00fcmber \u00f5ppida, v\u00f5ib minna raskeks. Kohustused t\u00e4iend- ja \u00fcmber\u00f5ppe toetamisel on nii ettev\u00f5tjatel kui riigil.<\/p>\n\n\n\n Muutustega tuleviku t\u00f6\u00f6turul aitavad inimestel paremini toime tulla kiire kohanemisv\u00f5ime ja eksperimenteerimisjulgus. \u00dcks v\u00f5imalus selliste oskuste arendamiseks on koguda mobiilsuskapitali. Tartu \u00dclikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru<\/strong> t\u00f5i v\u00e4lja, et inimesed, kes on rohkem v\u00e4lismaal viibinud, on julgemad ja kardavad v\u00e4hem uusi olukordi. Seet\u00f5ttu ei peaks \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet kartma, vaid neid normaliseerima.<\/p>\n\n\n\n Tammaru usub, et praeguste arengute j\u00e4tkudes Eesti atraktiivsus t\u00f5useb ning t\u00f6\u00f6j\u00f5u sissevool Eestisse kasvab.<\/p>\n\n\n\n Tartu \u00dclikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets<\/strong> r\u00e4\u00e4kis, et riikide vahel k\u00e4ib v\u00f5itlus eelk\u00f5ige k\u00f5rgema kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6j\u00f5u p\u00e4rast. Ta usub, et talente saame Eestisse meelitada l\u00e4bi hariduss\u00fcsteemi ja tarkade t\u00f6\u00f6kohtade loomisega. IT-valdkonnas oleme selle ni\u0161\u0161i loonud, ent meie palgatase ei anna teiste riikide ees eelist.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/DSC0532-1024x683.jpg\")
Vaja on \u00fclekantavaid oskusi<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/DSC0763-1024x683.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/DSC0594-1024x683.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/DSC0626-1024x683.jpg\")
![\"\"](\"http:\/\/kutsekoda.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/DSC0706-1-1024x683.jpg\")