{"id":17558,"date":"2022-01-11T12:32:06","date_gmt":"2022-01-11T10:32:06","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=17558"},"modified":"2022-01-19T15:35:02","modified_gmt":"2022-01-19T13:35:02","slug":"oska-uuring-eesti-vajab-igal-aastal-juurde-2600-uut-ikt-spetsialisti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/oska-uuring-eesti-vajab-igal-aastal-juurde-2600-uut-ikt-spetsialisti\/","title":{"rendered":"OSKA uuring: Eesti vajab igal aastal juurde 2600 uut IKT-spetsialisti"},"content":{"rendered":"\n

OSKA prognoosi alusel kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide h\u00f5ive l\u00e4hema seitsme aasta jooksul t\u00e4nasega v\u00f5rreldes v\u00e4hemalt 1,5 korda, mis t\u00e4hendab, et IKT-sektor ja k\u00f5ik teised majandussektorid kokku vajavad igal aastal v\u00e4hemalt 2600 uut IKT-spetsialisti.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

IKT-valdkonda iseloomustab v\u00e4ga suur h\u00f5ive kasv. Selle p\u00f5hjuseks on kasvav automatiseerimine ja digitaliseerimine, millega k\u00e4ivad kaasas uued \u00e4rimudelid. \u201eEesti majanduse konkurentsiv\u00f5ime hoidmiseks ja t\u00f5stmiseks on vaja h\u00fcppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist erinevates elu- ja majandusvaldkondades,\u201c selgitas OSKA uuringujuht Urve Mets<\/strong>. \u201eSee aitab t\u00f5husamalt kasutada ressursse, t\u00f5sta tootlikust ja langetada t\u00f5endusp\u00f5hisemaid otsuseid.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Sellised suundumused toovad omakorda kaasa vajaduse praegusest m\u00e4rksa suurema hulga n\u00fc\u00fcdisaegsete IKT-lahenduste loomise oskusega IKT-spetsialistide j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

OSKA v\u00e4rske prognoosi kohaselt t\u00f6\u00f6tab 2027. aastaks IKT ametialadel kogu majanduses v\u00e4hemalt 47 600 spetsialisti, mis t\u00e4hendab, et v\u00f5rreldes praeguse h\u00f5ivega on juurde vaja \u00fcle 18 000 IT-spetsialisti ehk 2600 uut t\u00f6\u00f6tajat aastas.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga suur puudus on Eestis erinevatest tarkvara- ja IKT-s\u00fcsteemide arendajatest juba praegu ja vajadus kasvab veelgi. T\u00f6\u00f6andjate s\u00f5nul leiaks kohe erialast rakendust v\u00e4hemalt paar tuhat tarkvaraarendajat. Andmemahtude h\u00fcppelise suurenemisega kasvab n\u00f5udlus ka andmekaevetehnoloogiate rakendamisoskuse ja andmeanal\u00fc\u00fcsi s\u00fcgavuti tundvate spetsialistide j\u00e4rele, seda k\u00f5igis Eesti majandussektorites. <\/p>\n\n\n\n

Peaaegu k\u00f5igi organisatsioonide t\u00f6\u00f6protsessid s\u00f5ltuvad v\u00e4hemal v\u00f5i suuremal m\u00e4\u00e4ral infotehnoloogiast ja sidest, mist\u00f5ttu peab iga organisatsioon arvestama k\u00fcberturvalisuse tagamisega, mis toob kaasa kasvava vajaduse k\u00fcberturbeekspertide j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

Taseme\u00f5pe \u00fcksi spetsialistide vajadust ei kata<\/h2>\n\n\n\n

OSKA uuringu j\u00e4reldustest selgub, et ainult taseme\u00f5ppe l\u00f5petanutest ei piisa uute IKT-spetsialistide vajaduse katmiseks. Taseme\u00f5ppest liigub t\u00f6\u00f6turule j\u00e4rgneva seitsme aasta jooksul alla poole vajaminevast t\u00f6\u00f6j\u00f5ust \u2013 maksimaalselt 7350 l\u00f5petajat.<\/p>\n\n\n\n

Sellegipoolest ei tehta OSKA uuringus ettepanekut taseme\u00f5ppes \u00f5ppekohtade arvu t\u00f5sta, vaid antakse soovitus tegeleda IKT-valdkonna \u00f5ppe katkestajate arvu v\u00e4hendamisega ja \u00fcmber\u00f5ppe v\u00f5imaluste suurendamisega.<\/p>\n\n\n\n

OSKA uuringujuht Urve Mets selgitas, et aastatel 2014\u20132020 IKT \u00f5ppekavadel l\u00f5petanud ja \u00f5ppimise katkestanud 15 700 inimesest t\u00f6\u00f6tas IKT-spetsialistidena 2020. aastal \u00fcksnes ligi 5500. \u201eKui taseme\u00f5ppes \u00f5ppekohtade arvu t\u00f5stame, saame ainult katkestajaid juurde. Siin on lagi ees. Aga me peame t\u00f6\u00f6d tegema nende 10 000ga, kes IKT-ametialadel t\u00f6\u00f6le ei asu,\u201c t\u00f5des Mets.<\/p>\n\n\n\n

OSKA anal\u00fc\u00fctik Andres Viia<\/strong> t\u00e4iendas, et varasemalt on IKT taseme\u00f5ppe katkestamise \u00fcheks peamiseks p\u00f5hjuseks peetud seda, et inimesed l\u00e4hevad juba \u00f5pingute ajal erialasele t\u00f6\u00f6le ning j\u00e4tavad selle k\u00f5rval kooli pooleli. V\u00e4rske uuring kinnitab, et nii see pole. Kui bakalaureuse- v\u00f5i rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppe katkestajatest rakendus IKT-spetsialistina iga kolmas (32%), siis kutse\u00f5ppe katkestajatest vaid 8%.<\/p>\n\n\n\n

OSKA prognoos tugineb eeldusel, et taseme\u00f5ppe katkestajate hulgast lisandub ka tulevikus IKT p\u00f5hikutsealadele uut t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Lisa loodetakse ka teiste erialade l\u00f5petanutest: mitmed mitte-IKT taseme\u00f5ppe erialad annavad p\u00e4ris hea eelduse alustamaks karj\u00e4\u00e4ri IKT-spetsialistina. Sellist valikut soodustavad j\u00e4tkuvalt k\u00f5rgemad t\u00f6\u00f6tasud v\u00f5rreldes teiste kutsealadega.<\/p>\n\n\n\n

OSKA prognoosi kohaselt v\u00f5iks taseme\u00f5ppest l\u00f5petanute ja \u00fcmber\u00f5ppe l\u00e4binute t\u00f6\u00f6le asumine IKT-spetsialistina anda aastaks 2027 valdkonnale \u00fchtekokku umbes 14 000 uut t\u00f6\u00f6tajat. \u00dclej\u00e4\u00e4nud IKT-spetsialistide puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks tuleb arvestada v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u kaasamisega. V\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u suunas on Eesti riik samme astunud, aga kindlasti ootab IKT-sektor riigilt j\u00e4tkuvat tuge, et 2027. aasta vaates lisanduks Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5uturule v\u00e4hemalt 3000-5000 k\u00f5rgelt kvalifitseeritud IKT-spetsialisti.<\/p>\n\n\n\n

Ettepanekud<\/h2>\n\n\n\n

Tuleviku t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduste katmiseks IKT-valdkonnas tehakse OSKA uuringus j\u00e4rgmised ettepanekud:<\/p>\n\n\n\n