{"id":18240,"date":"2022-01-20T15:43:06","date_gmt":"2022-01-20T13:43:06","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=18240"},"modified":"2022-01-20T16:00:27","modified_gmt":"2022-01-20T14:00:27","slug":"andres-viia-juri-joema-vajadus-tarkvaraarendajate-jarele-kasvab-huppeliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/andres-viia-juri-joema-vajadus-tarkvaraarendajate-jarele-kasvab-huppeliselt\/","title":{"rendered":"Andres Viia, J\u00fcri J\u00f5ema: vajadus tarkvaraarendajate j\u00e4rele kasvab h\u00fcppeliselt"},"content":{"rendered":"\n

V\u00e4rske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas l\u00e4hiaastail n\u00e4ha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-s\u00fcsteemide arendajate j\u00e4rele. Neil ametialadel on juba praegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne katmata vajadus, kirjutavad OSKA anal\u00fc\u00fctik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu n\u00f5unik J\u00fcri J\u00f5ema.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Pandeemia on pannud \u00fcmber hindama igap\u00e4evast t\u00f6\u00f6elu \u2013 inimeste v\u00e4hesus sunnib nii ettev\u00f5tluses kui ka avalikus sektoris efektiivsemalt tegutsema. Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5ime hoidmiseks ja t\u00f5stmiseks on vaja h\u00fcppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist erinevates elu- ja majandusvaldkondades.<\/p>\n\n\n\n

IKT on toeks kogu majandusele. N\u00fc\u00fcdisaegsed tehnoloogilised lahendused aitavad t\u00f5husamalt kasutada ressursse, t\u00f5sta tootlikkust ja langetada t\u00f5endusp\u00f5hisemaid otsuseid. Automatiseerimine, digitaliseerimine ja robotiseerimine v\u00f5imaldavad suunata inimesi tegema aina keerukamat t\u00f6\u00f6d, t\u00e4itma suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust loovaid \u00fclesandeid. Need muutused t\u00e4hendavad seda, et vaja on m\u00e4rksa suuremat arvu IKT spetsialiste k\u00f5igis eluvaldkondades.<\/p>\n\n\n\n

Suur puudus arendajatest<\/h2>\n\n\n\n

Hetkel on t\u00f6\u00f6j\u00f5uturul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne puudus tarkvara- ja IKT s\u00fcsteemide arendajatest. T\u00f6\u00f6andjate s\u00f5nul leiaks kohe erialast rakendust v\u00e4hemalt paar tuhat tarkvaraarendajat. Kasvuvajadus on h\u00fcppeline just IKT-sektori ettev\u00f5ttel.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse seire- ja prognoosis\u00fcsteemi OSKA uuringu k\u00e4igus l\u00e4bi viidud fookusaruteludel ettev\u00f5tete juhtidega selgus, et mitte-IT ettev\u00f5tted on enamasti IKT-lahenduste tellija ja kasutaja rollis. Eksperdid nentisid, et tarkvaraarendusega seotud t\u00f6\u00f6maht k\u00fcll kasvab tulevikus h\u00fcppeliselt, aga suurem osa vajalikke arendusi tellitakse IKT-sektorist, mitte ei palgata oma organisatsiooni t\u00e4iendavat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

Teistest majandussektoritest eristub n\u00e4iteks finantsvaldkond, mille t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus arendajate osas on IKT-sektori ettev\u00f5tetega sarnane. Paljudes finantsettev\u00f5tetes on suured IT-osakonnad ning see valdkond suudab pakkuda t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4rbamisel ka IKT-sektorile palgakonkurentsi. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ikides majandusvaldkondades ning ka avalikus sektoris tuntakse kasvavat vajadust andmeanal\u00fc\u00fctikute ja andmeteadlaste j\u00e4rele, kes aitaksid (suur)andmetele tuginevalt suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust loovaid otsuseid teha.<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5ive kasvab poolteist korda<\/h2>\n\n\n\n

OSKA prognoosi alusel kasvab IKT-spetsialistide h\u00f5ive l\u00e4hema seitsme aasta jooksul t\u00e4nasega v\u00f5rreldes v\u00e4hemalt 1,5 korda. Aastaks 2027 t\u00f6\u00f6tab IKT-spetsialistidena kogu majanduses v\u00e4hemalt 47 600 spetsialisti.<\/p>\n\n\n\n

Poolteisekordset h\u00f5ive kasvu prognoosis OSKA ka oma 2016. aasta IKT t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajaduse uuringus ning see osutus t\u00e4pseks. Toona t\u00e4hendas see 1350 uut IKT-spetsialisti aastas, uue prognoosi alusel on aastane kasvuvajadus v\u00e4hemalt 2600 ehk ligi kaks korda suurem.<\/p>\n\n\n\n

Taseme\u00f5ppe l\u00f5petanute arv ei suuda katta j\u00e4rjest suurenevat vajadust IKT-spetsialistide j\u00e4rele. OSKA prognoosi kohaselt on uue t\u00f6\u00f6j\u00f5u vajadus seitsme aasta vaates kokku \u00fcle 18 000 inimese. See hinnang arvestab lisaks kasvuvajadusele ka inimeste v\u00f5imaliku t\u00f6\u00f6turult lahkumisega.<\/p>\n\n\n\n

Kuna IKT-spetsialistidena t\u00f6\u00f6tavad Eesti keskmisest tunduvalt nooremad inimesed, on vanusest tulenev asendusvajadus v\u00e4ga v\u00e4ike (alla 200 inimese aastas). Samas liigub taseme\u00f5ppest t\u00f6\u00f6turule j\u00e4rgmise seitsme aasta perspektiivis, arvestades praegust \u00f5petamise mahtu ja katkestajate osakaalu, maksimaalselt umbes 7350 l\u00f5petajat.<\/p>\n\n\n\n

Mure \u00f5ppe katkestajatega<\/h2>\n\n\n\n

Suureks murekohaks on IKT taseme\u00f5ppe v\u00e4ga suur katkestajate arv. Viimase seitsme aasta jooksul on IKT erialade \u00f5ppe katkestanud ligi 8300 inimest. Probleem on selles, et IKT erialade \u00f5ppe katkestanud ei rakendu IKT-spetsialistina t\u00f6\u00f6le. Eriti kehtib see kutsehariduse puhul. Viimase seitsme aasta jooksul katkestas IKT erialadel kutsekoolis haridustee \u00fcle 3700 inimese ning IKT-spetsialistina rakendus neist vaid 8% ehk 300 inimest.<\/p>\n\n\n\n

Seega taseme\u00f5ppe l\u00f5petanutest ei piisa IKT-spetsialistide kasvava vajaduse katmiseks nii IKT-sektoris kui v\u00e4ljaspool. Ka \u00f5ppijate arvu suurendamine IKT erialadel ei ole m\u00f5eldav, n\u00e4iteks OECD riikide keskmise n\u00e4itaja j\u00e4rgi asub IKT erialast k\u00f5rgharidust omandama 6% k\u00f5igist \u00f5ppijatest, samas Eestis on see n\u00e4itaja juba praegu kaks korda suurem.<\/p>\n\n\n\n

Ekspertide hinnangul piisab IKT valdkonnas karj\u00e4\u00e4ri alustamiseks ka intensiivsest erialase praktikaga rikastatud v\u00e4lja\u00f5ppest. Selline \u00fcmber\u00f5ppe mudel on juba edukalt k\u00e4ivitunud. N\u00e4iteks \u201eVali IT\u201c programm, kus \u00f5ppe kestvus on neli kuud, v\u00f5i kood\/J\u00f5hvi kool, kus \u00f5pe kestab kaks aastat.<\/p>\n\n\n\n

Ekspertide hinnangul on t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse katmiseks vaja lisaks taseme\u00f5ppele j\u00e4tkata riiklikult toetatava \u00fcmber- ja t\u00e4iend\u00f5ppemudeliga ning kaasata IKT-spetsialistidest v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n

OSKA uuringu j\u00e4relduste p\u00f5hjal on IKT-valdkonnas t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse katmiseks vaja j\u00e4rgmisi samme:<\/p>\n\n\n\n