{"id":20782,"date":"2023-01-05T11:19:54","date_gmt":"2023-01-05T09:19:54","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=20782"},"modified":"2024-05-09T09:59:23","modified_gmt":"2024-05-09T07:59:23","slug":"kutsesusteemi-reformiga-luuakse-toomaailmale-oskuspohised-tooriistad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/kutsesusteemi-reformiga-luuakse-toomaailmale-oskuspohised-tooriistad\/","title":{"rendered":"Kutses\u00fcsteemi reformiga luuakse t\u00f6\u00f6maailmale oskusp\u00f5hised t\u00f6\u00f6riistad"},"content":{"rendered":"\n

T\u00f6\u00f6maailm liigub oskusp\u00f5hise l\u00e4henemise suunas ning on aeg, et kutses\u00fcsteem tuleks muutustega kaasa, leidsid panelistid Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF projekti k\u00e4ivitamise avas\u00fcndmusel \u201cK\u00f5ik pardale\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Kutsestandarditel p\u00f5hinevat kutses\u00fcsteemi on rakendatud 20 aastat. Selline l\u00e4henemine on liiga j\u00e4ik t\u00e4nases maailmas, kus t\u00f6\u00f6tamise ja \u00f5ppimise viisid kiirelt teisenevad.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Personalijuhtimise \u00dchingu PARE juhatuse aseesimees Maria K\u00fctt<\/strong> t\u00f5des, et strateegiline personali planeerimine keskendub \u00fcha enam oskustele. K\u00fcsimus ei ole t\u00f6\u00f6taja leidmises, vaid selles, milliseid oskusi on vaja ja kust neid saada, et klientidele antud lubadusi t\u00e4ita ning uusi tooteid ja teenuseid arendada. Alati ei t\u00e4henda oskuste hankimine t\u00f6\u00f6taja v\u00e4rbamist, vaid lahenduseks v\u00f5ib olla ka koost\u00f6\u00f6partneri leidmine v\u00f5i allhange (outsourcing<\/em>).<\/p>\n\n\n\n

Asudes ettev\u00f5ttesse otsitavaid oskusi kirja panema, v\u00f5ib h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da. Kui n\u00e4iteks funktsionaalseid ja k\u00e4elisi oskusi on kerge kirjeldada, siis n-\u00f6 pehmete oskuste puhul, nagu suhtlemis- v\u00f5i enesejuhtimise oskus, v\u00f5ib olla \u00fcsna keeruline \u00f6elda, mida inimene praktikas suutma peab.<\/p>\n\n\n\n

\u201eOn hea, kui keegi m\u00f5tleb s\u00fcsteemselt l\u00e4bi, kuidas oskusi defineerida, see loob \u00fchise keele meile k\u00f5igile,\u201c avaldas K\u00fctt lootust, et kutses\u00fcsteemi reformi k\u00e4igus selline \u00fchine m\u00f5istete ruum luuakse.<\/p>\n\n\n\n

Oskuste klassifikaator aitab defineerida \u00fcldoskusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kutsekoda koost\u00f6\u00f6s Haridus- ja Teadusministeeriumiga on ESF projekti \u201eKutses\u00fcsteemi reform\u201c raames loomas oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviks\u00fcsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja anal\u00fc\u00fcsikeskkonnad. <\/p>\n\n\n\n

Esimesena valminud oskuste klassifikaatori testkeskkonda kasutasid \u00fche abivahendina muude t\u00f6\u00f6riistade k\u00f5rval Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi inimesed Balti riikide \u00fchise projekti FilmSkills raames, kus loodi oskuste kirjeldused pea 40 filmimeeskonna ametile. <\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6grupi koordinaatori Birgit Rosenberg<\/strong>i s\u00f5nul on oskusp\u00f5hiseid ametikirjeldusi vaja nii t\u00f6\u00f6andjatele kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele. Ta selgitas, et Balti riikide filmit\u00f6\u00f6stus on l\u00e4bi tegemas v\u00e4ga suurt arengut: filmide tootmine on plahvatuslikult kasvanud, filmimeeskonnad l\u00e4hevad j\u00e4rjest suuremaks, tehnika areneb, pidevalt tuleb omandada uusi oskusi. Seet\u00f5ttu oligi vaja kirjeldada, milliseid oskusi mingi kutse h\u00f5lmab.Oskuste klassifikaatori testversioonist kasutati eelk\u00f5ige \u00fcldoskuste kirjeid. \u201eSellest oli t\u00f5epoolest abi, et keegi on need oskused juba l\u00e4bi m\u00f5elnud ja suur t\u00f6\u00f6 on sellega \u00e4ra tehtud,\u201c s\u00f5nas Rosenberg.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5husamad t\u00f6\u00f6riistad t\u00f6\u00f6- ja kutse andjatele<\/strong><\/p>\n\n\n\n

BCS Koolituse juhatuse liige Ants Sild<\/strong> n\u00e4eb kutses\u00fcsteemi reformis v\u00f5imalust luua t\u00f5husaid t\u00f6\u00f6riistu, mis aitavad kergemini kirjeldada eri t\u00f6\u00f6kohtadel vajalikke oskusn\u00f5udeid ja selle alusel paremini planeerida koolitusi ja t\u00f6\u00f6ga seotud \u00f5ppimist.  Sild t\u00f5des, et reguleeritud kutsealad vajavad ka edaspidi kirjeldatud oskusn\u00f5udeid ja nende olemasolu hindamist. Ent kogu t\u00f6\u00f6maailm seniseid rangeid kutsestandardeid ja kutseeksameid kindlasti ei vaja.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rjest olulisemaks muutub t\u00f6\u00f6 defineerimisel kontekst, milles t\u00f6\u00f6d tehakse \u2013 s.o. iga t\u00f6\u00f6koha ja organisatsiooni spetsiifika. Seda  standardiseerida ja p\u00fc\u00fcda ette kirja panna pole ei arukas ega v\u00f5imalik. Tarvis on t\u00f6\u00f6riistu, mis aitaks kirjeldada, mis konkreetne t\u00f6\u00f6 on, kuidas seda tehakse ja milliseid eeldusi (teadmisi, oskusi, hoiakuid) on vaja. Selle alusel saab t\u00f6\u00f6taja ise ja tema (koolitus)juht leida sobivaimad koolitused ja iseseisvad \u00f5pitegevused, st siduda t\u00f6\u00f6 vajadused kokku haridusvaldkonnaga. \u201ePeame tulema t\u00f6\u00f6andja vajadustele l\u00e4hemale. Suur v\u00e4ljakutse kutses\u00fcsteemile ja eriti oskuste klassifikaatorile on see, et t\u00f6\u00f6riistad peavad olema senistest intuitiivsemad ja lihtsamini kasutatavad,\u201c toonitas Sild.<\/p>\n\n\n\n

Seda, et praegune kutsete kirjeldamise aluseks olev kutsestandardite s\u00fcsteem on liialt j\u00e4ik kiirelt muutuva t\u00f6\u00f6maailmaga sammu pidamiseks, koges Eesti Tr\u00fcki- ja Pakendit\u00f6\u00f6stuse Liidu juht Katre Savi<\/strong>, kui asuti koos ekspertidega kutsestandardeid uuendama. \u201ePidime selle, mida inimesed ekspertide s\u00f5nul p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6l teevad, t\u00f5lkima kutsestandardi keelde, kus r\u00e4\u00e4gitakse tegevusn\u00e4itajate p\u00f5hiselt. Need on erinevad keeled ja t\u00f5lkes l\u00e4ks kaduma tegelik sisu,\u201c meenutas Savi. \u201eL\u00f5puks me saime aru, et see ei t\u00f6\u00f6ta. Me v\u00f5ime kirjeldada kutset standardis \u00fcksk\u00f5ik kuidas, aga l\u00f5puks, kui tuleb s\u00e4rasilmne tegija, siis talle \u00f5petatakse vajalikud oskused kohapeal.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Savi s\u00f5nul j\u00f5udsid nad standardite uuendamisel t\u00f5demuseni, et kirjeldada saab \u00fcldiseid suundasid, \u00fcldprintsiipe, ent muuta on vaja \u00f5ppekavasid, lisades sinna rohkem oskusi, mida t\u00f6\u00f6andjal on tulevikus vaja.<\/p>\n\n\n\n

Oskusp\u00f5hise kutses\u00fcsteemi eelisena n\u00e4eb Savi ka seda, et oskuste kirjeldused saab siduda oma t\u00f6\u00f6koha spetsiifikaga ja hinnata, mida ettev\u00f5ttel t\u00e4pselt vaja on. \u201eV\u00f5ib-olla see ongi oskuste kirjelduse v\u00f5ti, et iga ettev\u00f5te saab luua oma n\u00e4o ja astuda v\u00e4lja kutsestandardi formaadist,\u201c avaldas Savi lootust.<\/p>\n\n\n\n