{"id":41087,"date":"2023-12-15T13:33:02","date_gmt":"2023-12-15T11:33:02","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=41087"},"modified":"2023-12-15T13:37:12","modified_gmt":"2023-12-15T11:37:12","slug":"galerii-kutsesusteem-sai-25-aastaseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/galerii-kutsesusteem-sai-25-aastaseks\/","title":{"rendered":"Galerii: kutses\u00fcsteem sai 25-aastaseks"},"content":{"rendered":"\n

Kutses\u00fcsteemil t\u00e4itus t\u00e4navu 25 aastat loomisest. S\u00fcsteemi vitaalsust t\u00f5endab osapoolte j\u00e4tkuv tihe koost\u00f6\u00f6 ning soov s\u00fcsteemi\u00a0 \u00fchiselt edasi areneda, et pidada sammu t\u00f6\u00f6maailma muutuvate ootustega.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Kutses\u00fcsteemi 25-aastaseks saamist t\u00e4histati Eesti kutses\u00fcsteemi s\u00fcnnikodus \u2013 Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskojas. Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja peadirektor ja Kutsekoja n\u00f5ukogu esimees Mait Palts<\/strong> s\u00f5nas k\u00fclalisi tervitades, et tal on suur r\u00f5\u00f5m Kutsekoja tegevuse \u00fcle ning selle \u00fcle, et kutses\u00fcsteem on ajaga palju edasi arenenud, aina enam t\u00f6\u00f6andjate n\u00e4gu l\u00e4inud ning t\u00f6\u00f6turul toimuvaga arvestav.<\/p>\n\n\n\n

Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht K\u00fclli All<\/strong> t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti kutses\u00fcsteem saab teistelt riikidelt sageli kiita. Kui k\u00fcsitaks, kuidas selline s\u00fcsteem on \u00f5nnestunud \u00fclesse ehitada, on K\u00fclli All vastanud, et \u00f5iget asja tehti \u00f5igel ajal  \u2013 siis, kui olid k\u00f5ige tugevamalt olemas innustus ja tahe.<\/p>\n\n\n\n

Kutses\u00fcsteem s\u00fcndis koost\u00f6\u00f6s<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vajadust kutses\u00fcsteemi j\u00e4rele tunnetati 1990ndatel tugevalt nii haridus- kui ka t\u00f6\u00f6maailmas, meenutas Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma<\/strong>, kes on algusest peale olnud kutses\u00fcsteemi \u00fclesse ehitamise juures.<\/p>\n\n\n\n

Kui NSVLi aegadel olid \u00f5ppekava arendajateks \u00fcleliidulised instituudid, siis Eesti vabariigi taasiseseisvudes valitses segadus, kust peaks tulema teadmine, mida \u00f5petada. T\u00f6\u00f6turul toimusid kiired muutused ja arusaamine, mida \u00fcks v\u00f5i teine ametimees teeb ja teha peab oskama, oli segane. Samuti puudus arusaamine, kuidas peaks t\u00f6\u00f6turusignaalid oskuste vajaduse osas j\u00f5udma \u00f5ppesse.<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5tjatel olid olemas nii vajadus kui ka soov midagi ise \u00e4ra teha selleks, et kutseharidusest tuleksid t\u00f6\u00f6turule spetsialistid, kelle oskustega saaks rahul olla. 1997. algasidki kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoja eestvedamisel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised partneritega ja nende ootuste kaardistamine. Aasta l\u00f5puks vormus \u201eKontseptsioon Eesti t\u00f6\u00f6tajate kvalifikatsioonis\u00fcsteemi loomiseks\u201c, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis.<\/p>\n\n\n\n

1998. aasta m\u00e4rtsis loodi Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja juurde kutsereformigrupp. Samal aastal moodustati esimesed kutsen\u00f5ukogud ning aasta l\u00f5puks olid koostatud esimesed 18 kutsestandardit, mis korrastasid kutsealal tegutsejate jaoks t\u00f6\u00f6turgu ning said kutsekoolidele \u00f5ppekava aluseks. 2000. aastal v\u00f5eti vastu Kutseseadus.<\/p>\n\n\n\n

Tegevus laienes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kutses\u00fcsteemi kasvades j\u00e4i Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja katusealune sellele kitsaks ning kutses\u00fcsteemi arendamiseks ja hoidmiseks otsustati luua iseseisev ja erapooletu organisatsioon –  Kutsekoda. Kutsekoja asutasid t\u00f6\u00f6turu osapooled: Eesti Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoda, Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliit, Eesti Amet\u00fchingute Keskliit ja TALO; riigi esindajana Sotsiaalministeerium.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKutses\u00fcsteem s\u00fcndis t\u00e4nu v\u00e4ga paljude inimeste \u00f5hinale, uskumisele ja t\u00f6\u00f6kusele. Kutses\u00fcsteemi poleks s\u00fcndinud ilma laia ringi partnereid kaasamata,\u201c s\u00f5nas Kutsekoja finantsjuht Katrin Kerem<\/strong> ning lisas, et suure ringi ekspertide kaasatus on olnud ja on t\u00e4naseni Eesti kutses\u00fcsteemi fenomen.<\/p>\n\n\n\n

Aastatega on Kutsekoja tegevus laienenud ning lisandunud erinevaid projekte:  Kutsekoda on Europassi keskus Eestis alates 2005. aastast,  Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise keskus Eestis 2010. aastast ning  Euroopa t\u00e4iskasvanukoolitajate v\u00f5rgustiku EPALE koordineerija Eestis alates 2015. aastast.<\/p>\n\n\n\n

2015. aastal loodi Kutsekoja juurde Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosis\u00fcsteem OSKA. OSKA prognoosib, kuidas muutub l\u00e4hema k\u00fcmne aasta jooksul eri majandusvaldkondades h\u00f5ive, t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus ja vajatavad oskused ning kas koolituspakkumine on sellega koosk\u00f5las. <\/p>\n\n\n\n

Areng j\u00e4tkub<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kutses\u00fcsteemi arendamine j\u00e4tkub. Kutsekoda koost\u00f6\u00f6s Haridus- ja Teadusministeeriumiga k\u00e4ivitas 2022. aastal kutses\u00fcsteemi uuendamise protsessi, mille eesm\u00e4rk on oskuste p\u00f5hisele kutses\u00fcsteemile \u00fcleminek. Osapooled t\u00f5devad, et kutsestandarditel p\u00f5hinevat kutses\u00fcsteemi on liiga j\u00e4ik t\u00e4nap\u00e4eva kiirelt muutuvas maailmas, kus t\u00f6\u00f6andjad otsivad konkreetse eriala esindaja asemel sageli teatud oskusi. <\/p>\n\n\n\n

Reformi k\u00e4igus arendatakse v\u00e4lja uus oskuste s\u00fcsteem ning valmib digitaalne keskkond, millest saab t\u00f6\u00f6riist nii t\u00f6\u00f6- ja \u00f5pivalikute tegijatele kui ka t\u00f6\u00f6andjatele, koolitajatele, \u00f5ppekavakoostajatele ning \u00f5pi- ja karj\u00e4\u00e4riteede toetajatele. Digikeskkonna esimese etapi arendus muutub kasutajatele k\u00e4ttesaadavaks juba 2024. aasta mais.<\/p>\n\n\n\n