{"id":47881,"date":"2025-03-17T14:22:07","date_gmt":"2025-03-17T12:22:07","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=47881"},"modified":"2025-03-17T14:31:47","modified_gmt":"2025-03-17T12:31:47","slug":"olav-aarna-noustas-rahvusvahelise-eksperdina-usbekistanis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/olav-aarna-noustas-rahvusvahelise-eksperdina-usbekistanis\/","title":{"rendered":"Olav Aarna n\u00f5ustas rahvusvahelise eksperdina Usbekistanis"},"content":{"rendered":"\n

Kutsekoja akadeemiline n\u00f5unik Olav Aarna k\u00e4is rahvusvahelise eksperdina Usbekistanis tutvustamas Eesti kogemust kvalifikatsiooni- ja kvaliteedis\u00fcsteemi arendamisel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

M\u00f6\u00f6dunud aasta juulis p\u00f6\u00f6rdus ETF-i (European Training Foundation<\/em>) soovitusel Kutsekoja poole UNESCO Ta\u0161kendi osakonna projektijuht Sarah El Attar, kes koordineerib UNESCO haridusprogrammi raames ellu viidavat ning EL-i rahastatavat projekti Usbekistanis. Projekt keskendub maanoorte t\u00f6\u00f6alase konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmisele oskuste arendamise ja s\u00fcsteemitasandi toe kaudu. Selle algatuse oluliseks komponendiks on riikliku kvalifikatsioonide ja kvaliteeditagamise raamistiku loomine, mis on oluline ka kutsehariduse kvaliteedi ja asjakohasuse tagamiseks riigis.<\/p>\n\n\n\n

Selgus, et praeguses etapis kaaluvad Usbekistani poliitikakujundajad kahte v\u00f5imalust: kas luua riikliku kvalifikatsiooniraamistiku \u00fcle j\u00e4relevalvet teostav kvalifikatsiooniasutus ja eraldiseisev kvaliteediagentuuri v\u00f5i luua \u00fchtne riiklik kvalifikatsiooni- ja kvaliteediagentuur. Olenemata valitud struktuurist on kavandatav agentuur riigist s\u00f5ltumatu.<\/p>\n\n\n\n

Arvestades Kutsekoja kogemusi ja edu kvalifikatsiooniasutusena Eestis, sooviti meid kaasata projekti aruteludesse Usbekistani t\u00f6\u00f6ministeeriumi, haridusministeeriumi, UNESCO projektib\u00fcroo ja teiste kvalifikatsioonis\u00fcsteemi huvipooltega, tutvustamaks eelk\u00f5ige Eesti kogemust kvalifikatsiooni- ja kvaliteedis\u00fcsteemi arendamisel. Vastusena sellele pakkumisele soovitas Kutsekoda Usbekistanile eksperdiks akadeemilise n\u00f5uniku Olav Aarna.  K\u00e4esoleva aasta 26. veebruarist 5. m\u00e4rtsini viibiski Olav Aarna Ta\u0161kendis, kohtus eelnimetatud huvipoolte esindajatega, esines peaesinejana \u00fchep\u00e4evasel Usbekistani kvalifikatsioonis\u00fcsteemi arengule p\u00fchendatud seminaril ning juhendas kahte meistriklassi \u2013 kutsestandardite koostamise metoodikast ja kutse\u00f5ppe \u00f5ppekavade sidumisest kutsestandarditega.<\/p>\n\n\n\n

Milline on Usbekistani kvalifikatsioonis\u00fcsteemi hetkeseis ja mis suunas soovitakse seda arendada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Usbekistani kvalifikatsioonis\u00fcsteemi on arendatud juba m\u00f5nda aega, sh erinevate doonorite (Euroopa Liit, UNESCO, Maailmapank, \u0160veits, L\u00f5una-Korea) rahastatud projektide raames.<\/p>\n\n\n\n

 Seejuures on suhteliselt l\u00fchikese aja jooksul tehtud mitu v\u00e4hem v\u00f5i rohkem j\u00e4rske p\u00f6\u00f6ret. Tegemist on presidentaalse riigiga, kus selliste muudatust puhul on k\u00f5ige olulisemad dokumendid presidendi m\u00e4\u00e4rused.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige uuem kvalifikatsioonis\u00fcsteemi arengut k\u00e4sitav m\u00e4\u00e4rus p\u00e4rineb 2024. aasta 30. septembrist ja s\u00e4testab Usbekistani jaoks 8-tasemelise kvalifikatsiooniraamistiku, kvalifikatsioonis\u00fcsteemi juhtkomitee, 24 kutsen\u00f5ukogu ja kvalifikatsiooniasutusena Riikliku Kvalifikatsioonis\u00fcsteemi Arendamise Instituudi. Usbekistani kvalifikatsiooniraamistik on tasemekirjelduste m\u00f5ttes suhteliselt sarnane Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF-le), aga kogu s\u00fcsteem on kavandatud v\u00e4ga riigikesksena. N\u00e4iteks, on kvalifikatsioonis\u00fcsteemi juhtkomiteeks praktiliselt Usbekistani valitsuskabinet ja kutsen\u00f5ukogude esimeesteks vastavate valdkondade ministrid.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides kvalifikatsioonis\u00fcsteemist, peetakse tegelikult silmas kutsekvalifikatsiooni s\u00fcsteemi, mida\u00a0k\u00e4sitatakse \u00fchendusl\u00fclina t\u00f6\u00f6turu ja hariduss\u00fcsteemi vahel. Kuigi presidendi m\u00e4\u00e4rus r\u00e4\u00e4gib ka V\u00d5TA rakendamisest, on elukestva \u00f5ppe paradigma roll kvalifikatsioonis\u00fcsteemi m\u00f5testamisel ja rakendamisel marginaalne.<\/p>\n\n\n\n

Kvalifikatsiooniasutusena m\u00e4\u00e4ratletud Riikliku Kvalifikatsioonis\u00fcsteemi Arendamise Instituut on aga v\u00e4ga huvitatud pikemaajalisest koost\u00f6\u00f6st Kutsekojaga. Selle kohta sai allkirjastatud ka \u00fchiste kavatsuste protokoll.<\/p>\n\n\n\n

Millist n\u00f5u sa andsid, mida saab Eesti kogemuse p\u00f5hjal teistele soovitada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Teiste riikide kvalifikatsioonis\u00fcsteemide ja kogemustega tutvumine on kindlasti tore ja vajalik, kui asutakse omal maal midagi \u00fcmber kujundama. Nende kogemuste paremaks m\u00f5istmiseks ja m\u00f5testamiseks on aga vaja loogiliselt terviklikku kvalifikatsioonis\u00fcsteemi kontseptuaalset mudelit. Paraku Usbekistanil sellist mudelit veel pole ja iga uue riigi kogemust k\u00e4sitatakse eraldiseisvana. Tulemuseks on mitte p\u00e4ris koosk\u00f5laline \u00f5iguslik raamistik ja kontseptuaalsed raskused poliitiliste valikute tegemisel. Sellest tulenevalt soovitasin tungivalt alustada loogiliselt terviklikku kvalifikatsioonis\u00fcsteemi loomist kontseptuaalse mudeli koostamisest, mitte presidendi m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u koostamisest.<\/p>\n\n\n\n

Kvalifikatsioonis\u00fcsteemi kontseptuaalne mudel v\u00f5imaldaks Usbekistanil p\u00f5hjendatumalt vastata ka k\u00fcsimusele: kas luua riikliku kvalifikatsiooniraamistiku \u00fcle j\u00e4relevalvet teostav kvalifikatsiooniasutus ja eraldiseisev kvaliteediagentuuri v\u00f5i luua \u00fchtne riiklik kvalifikatsiooni- ja kvaliteediagentuur. P\u00f5hik\u00fcsimus pole ju sugugi selles, kas \u00fcks v\u00f5i kaks agentuuri, vaid selles, et kvalifikatsioonis\u00fcsteem peab tagama kvalifikatsioonide kvaliteedi, elukestva \u00f5ppe s\u00fcsteemis tuleb aga tagada \u00f5ppe kvaliteet. Need on Eesti kontseptuaalse mudeli \u00fcldstruktuurist l\u00e4htuvalt kaks s\u00f5ltumatut funktsiooni, mida t\u00e4idavad vastavalt Kutsekoda ja HAKA.<\/p>\n\n\n\n

Minu sisuline soovitus oli \u2013 l\u00e4htuda Usbekistani kvalifikatsioonis\u00fcsteemi disainimisel arusaamast, et kvalifikatsioonis\u00fcsteem on liideseks \u00fchiskonna, kitsamalt t\u00f6\u00f6turu ja elukestva \u00f5ppe s\u00fcsteemi vahel. Elukestva \u00f5ppe s\u00fcsteem ei piirdu paraku sugugi vaid hariduss\u00fcsteemiga selle traditsioonilises m\u00f5ttes, olles m\u00f5\u00f5tmatult laiem. Just elukestva \u00f5ppe paradigma evitamine on olnud kvalifikatsiooniraamistike plahvatusliku leviku p\u00f5hjuseks viimasel paarik\u00fcmnel aastal. Kvalifikatsioonis\u00fcsteemid on aga ilma nende raamistiketa eksisteerinud k\u00f5igis arenenud riikides juba aastak\u00fcmneid, kui mitte aastasadu. Seega on \u00fclesanne kvalifikatsiooniraamistiku lisamine olemasolevasse kvalifikatsioonis\u00fcsteemi, mis loomulikult viib ka kogu s\u00fcsteemi ulatusliku muutumiseni.<\/p>\n\n\n\n

Minu kogemust m\u00f6\u00f6da on Usbekistanis, aga ka mitmes teistes endise N\u00f5ukogude Liidu osariigis levinud arusaam, et uute lahenduste levitamisel mistahes valdkonnas on p\u00f5hiprobleem normatiivsete aktide ja normdokumentidena kehtestatud metoodiliste juhendite puudumine. Samas napib arusaama, et edu s\u00f5ltub vajalike dokumentide olemasolust paremal juhul 10%, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 90% on aga nende inimeste ettevalmistatus, kes uuendusi evitama peaksid. Seet\u00f5ttu soovitasin muudatuste kavandamisel juba algusest peale senisest palju enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata inimeste ettevalmistamisele, alates nende teavitamisest ning vajalike koolituste s\u00fcstemaatilisest korraldamisest.<\/p>\n\n\n\n

Mis on see, mis teeb Eesti kogemuse kvalifikatsioonis\u00fcsteemi arendamisel unikaalseks ja hinnatavaks?<\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n

Ma ei tea, kas meie kogemus on unikaalne, aga minu hinnangul paistame me j\u00e4tkuvalt silma sellega, et endise N\u00f5ukogude Liidu ruumis on Eestis hariduses ja kvalifikatsioonis\u00fcsteemis toimunud muutused k\u00f5ige kiiremad ja ka s\u00fcsteemsemad. Meile suunatud t\u00e4helepanu ja eeskuju otsimine on p\u00f5hjustatud eelk\u00f5ige sellest, et stardipositsioon muudatusteks oli nt Usbekistanil meiega suhteliselt sarnane. <\/p>\n\n\n\n

Minu hinnangul tuntakse meid kvalifikatsioonis\u00fcsteemi arengute kontekstis eelk\u00f5ige kolmel p\u00f5hjusel:<\/p>\n\n\n\n