{"id":51732,"date":"2026-02-02T09:00:00","date_gmt":"2026-02-02T07:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/kutsekoda.ee\/?p=51732"},"modified":"2026-02-02T12:35:16","modified_gmt":"2026-02-02T10:35:16","slug":"europassi-kommik-vota-votmes-edasi-uuringutulemused-ja-tulevikusuunad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/en\/europassi-kommik-vota-votmes-edasi-uuringutulemused-ja-tulevikusuunad\/","title":{"rendered":"Europassi kommik: V\u00d5TA v\u00f5tmes edasi \u2013 uuringutulemused ja tulevikusuunad"},"content":{"rendered":"\n

Europassi kommikul t\u00f5deti, et V\u00d5TA on oluline t\u00f6\u00f6riist elukestva \u00f5ppe toetamisel, kuid selle rakendamisel on veel arenguruumi. Vajadus on selgema, \u00fchtlasema ja k\u00e4ttesaadavama V\u00d5TA protsessi j\u00e4rele, mis toetaks \u00f5ppijaid ja aitaks haridusasutustel oma \u00f5ppekavasid s\u00fcsteemselt arendada.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Europassi jaanuarikuu kommik “V\u00d5TA v\u00f5tmes edasi” keskendus varasemate \u00f5pingute ja t\u00f6\u00f6kogemuse arvestamise (V\u00d5TA<\/a>) hetkeseisule ja tulevikusuundadele Eestis. <\/del><\/p>\n\n\n\n

Veebikohtumisel jagasid oma teadmisi ja m\u00f5tteid Kats Kivistik Balti Uuringute Instituudist<\/a>, tutvustades v\u00e4rsket uuringut, ning Mai Timmi Kasvulava O\u00dc<\/a>-st, kes andis \u00fclevaate V\u00d5TA arendustegevustest ja tulevikumudelitest.<\/p>\n\n\n\n

V\u00d5TA kasutamise kogemused ja arenguv\u00f5imalused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Kats Kivistik tutvustas 2025. aastal valminud uuringut \u201eV\u00d5TA kasutamise kogemused ja arenguv\u00f5imalused<\/a>\u201c, mis andis p\u00f5hjaliku \u00fclevaate V\u00d5TA rakendamisest k\u00f5rghariduses, kutsehariduses ja \u00fcldhariduses. Uuringu eesm\u00e4rk oli kaardistada V\u00d5TA teadlikkust, hoiakuid ning kasutamise ja mittekasutamise p\u00f5hjuseid.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu p\u00f5hjal taotleb V\u00d5TA-t ligikaudu 7\u20138% k\u00f5rghariduse \u00f5ppijatest <\/strong>ja umbes 7% kutsehariduse \u00f5ppijatest, <\/strong>kusjuures enim arvestatakse varasemaid formaal\u00f5pinguid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peamised j\u00e4reldused ja soovitused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Uuring t\u00f5i esile mitu kitsaskohta ja andis praktilisi soovitusi V\u00d5TA protsessi parandamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Info selgus ja k\u00e4ttesaadavus. <\/strong>\u00dcks olulisemaid probleeme V\u00d5TA rakendamisel on ebaselge ja eba\u00fchtlane info V\u00d5TA tingimuste kohta. Uuringus anti soovitus igal asutusel tagada, et kogu oluline teave (nt milliseid kogemusi saab \u00fcle kanda, maht, aegumise piirid) oleks nende kodulehel selgelt kirjas ja kergesti leitav. See aitaks v\u00e4ltida olukordi, kus taotleja saab protsessi keskel teada, et tema kogemus ei ole arvestatav.<\/p>\n\n\n\n

Teadlikkuse suurendamine.<\/strong> Teadlikkust V\u00d5TAst tuleks t\u00f5sta laiemalt, kaasates n\u00e4iteks tuutoreid, r\u00fchmajuhte ja \u00f5pilasesindusi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4ienduskoolituste tunnistused.<\/strong> Uuring n\u00e4itas, et inimestes tekitab suurt pettumust see, kui t\u00e4ienduskoolituste tunnistusi ei arvestata. P\u00f5hjuseks on sageli see, et need ei kata \u00f5ppekavaj\u00e4rgseid \u00f5piv\u00e4ljundeid. Soovitati, et asutused peaksid selgemalt kommunikeerima, millistel tingimustel ja millise aja jooksul on varasemad \u00f5pingud ja kogemused arvestatavad.<\/p>\n\n\n\n

Tasu k\u00f5rghariduses.<\/strong> K\u00f5rghariduses on V\u00d5TA taotlemise tasu \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks seda v\u00f5imalust ei kasutata. Soovitati arutada tasu otstarbekust ja m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelised n\u00e4ited ja digitaalsed lahendused.<\/strong> Teiste riikide (nt L\u00e4ti, Norra)  kogemusest soovitati Eestil \u00f5ppida digitaalsete platvormide ja tehisintellekti (AI) V\u00d5TA protsessis rakendamist, et muuta see kiiremaks ja automaatsemaks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imaluste laiendamine.<\/strong> Kaaluda tuleks V\u00d5TA suunamist haavatavamatele sihtr\u00fchmadele, nagu uussisser\u00e4ndajad ja vangid, et neid kiiremini t\u00f6\u00f6turule ja haridusse tuua.<\/p>\n\n\n\n

V\u00d5TA suundumused \u2013 kuhu me liigume?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Mai Timmi<\/strong> andis \u00fclevaate V\u00d5TA arendustegevustest ja tulevikusuundadest, r\u00f5hutades, et V\u00d5TA eesm\u00e4rk on v\u00e4\u00e4rtustada olemasolevat kompetentsi, toetada elukestva \u00f5ppe kontseptsiooni ning suurendada haridusele juurdep\u00e4\u00e4su, eriti sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks. Ta tutvustas nelja V\u00d5TA rakendamise mudelit, mis peegeldavad erinevaid l\u00e4henemisi hariduss\u00fcsteemi ja \u00f5ppija kogemuse suhestamisel.<\/p>\n\n\n\n

Mudel<\/strong><\/td>Kuidas<\/strong><\/td>Sotsiaalne m\u00f5ju<\/strong><\/td><\/tr>
J\u00d5UGA SOBITAMISE MUDEL<\/strong>
(ing k. Procrustean Model<\/em><\/strong>) l\u00e4htub rangest arusaamast, et \u00f5ppija varasem kogemus peab t\u00e4pselt sobituma<\/span><\/strong> olemasolevate \u00f5piv\u00e4ljundite v\u00f5i ainemahtude raamidesse.<\/td>		Puuduolevat ei arvestata ja \u00fcleliigset ei v\u00e4\u00e4rtustata.
Praktiline tulemus on sageli see, et \u00f5ppija peab l\u00e4bima kursuseid ka siis, kui tal on osa kompetentsidest juba olemas.<\/td>		Soodustab juba eelisega \u00f5ppijaid.
Taastoodab hierarhiat, v\u00e4hene kaasamine.<\/td><\/tr>
\u00d5PPIMISE JA ARENGU MUDEL<\/strong>
(ing. k. Learning and Development Model<\/em>) <\/strong>puhul on fookuses see, kuidas V\u00d5TA protsess toetab \u00f5ppija arengut.<\/span><\/strong><\/td>		V\u00e4\u00e4rtustatakse enesereflektsiooni, \u00f5pikogemuse s\u00f5nastamist ja teadlikuks \u00f5ppijaks kujunemist.
Hindamine ei ole vaid \u201ekontroll\u201c, vaid dialoog, mis aitab \u00f5ppijal m\u00f5ista oma oskusi ja puuduj\u00e4\u00e4ke ning kujundada edasist \u00f5piteed.<\/td>		Toetab enesearengut.
Kuid soosib neid, kes juba valdavad akadeemilisi norme.<\/td><\/tr>
RADIKAALNE MUDEL<\/strong>
(ing. k. Radical Model<\/em>)<\/strong> seab kahtluse alla formaalhariduse \u00fclimuslikkuse ja eeldab, et mitteformaalne ja informaalne \u00f5ppimine on sama v\u00e4\u00e4rtuslik.<\/span><\/strong>
Eesti t\u00e4nane l\u00e4henemine!<\/em><\/mark><\/td>		\u00d5ppija kogemus on keskne ning hindamine l\u00e4htub tema tegelikust p\u00e4devusest, mitte sellest, kuidas ta seda on omandanud. Tunnustatakse kogukondlikku, t\u00f6\u00f6kohal ja elukogemusel p\u00f5hinevat \u00f5ppimist.<\/td>Suunitlus \u00fchiskondlike struktuuride muutmisele.
V\u00f5imestab arvamusi, mis muidu j\u00e4\u00e4vad varju.<\/td><\/tr>
TROOJA HOBUSE MUDEL<\/strong>
(ing. k. Trojan Horse Model)<\/em> <\/strong>kirjeldab V\u00d5TA-t kui muudatuste k\u00e4ivitajat:<\/strong> <\/span>V\u00d5TA kaudu rakendatavad hindamispraktikad pannakse proovile.
Eesti t\u00e4nane l\u00e4henemine!<\/mark><\/em><\/td>		Kui \u00f5ppija toob s\u00fcsteemi reaalsed t\u00f6\u00f6maailma p\u00e4devused, sunnib see \u00f5ppeasutust \u00fcle vaatama oma \u00f5ppekavasid, hindamise viise ja kvaliteedikriteeriume. Mudel n\u00e4eb V\u00d5TA-t strateegilise vahendina hariduse uuendamiseks ja s\u00fcsteemse muutuse loomiseks.<\/td>Edendab kaasamist.
Toob kaasa j\u00e4rkj\u00e4rgulisi, kuid sisulisi muudatusi haridusasutuses.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table>
Harris, J. (1999). Ways to seeing the RPL: what contribution van such practices make to social inclusion?. Studies in the Education of Adults vol 31, nr 2.<\/em><\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Timmi r\u00f5hutas, et Eesti V\u00d5TA praktika on praegu koolide autonoomia t\u00f5ttu \u00fcsna eba\u00fchtlane, kuid praktikud on v\u00f5rgustunud, mis aitab kaasa \u00fchtlustumisele. Tulevikusuundades on oluline liikuda Trooja hobuse mudeli<\/strong> poole, kus V\u00d5TA ei ole isoleeritud protsess, vaid s\u00fcsteemne t\u00f6\u00f6riist haridusasutuse arendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Tuleviku r\u00f5huasetused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n