19.09 „Oskuste aktiveerimine“

Suur hulk elu jooksul omandatud oskustest jäävad õppimise järel nii-öelda varju. Kas ja kuidas neid tõhusalt kasutusse võtta? Mil moel oskusi rakendada, et “võidaksid” nii inimene, organisatsioon kui ka riik? Kas igasugune õppimine on ikka kasulik ning kas „oskuste kogumine“ viib inimest lähemale tema seatud sihtidele? Kuidas sekkub inimese elukestvasse arengusse tehisaru? Esimese päeva paneelides arutleme  selle üle, miks on PISA-testides esirinnas olev Eesti maailmamajanduse keskmik, kuidas on oskuste taksonoomiad aidanud kaasa paremale arusaamisele sellest, mida õppida ning mil moel sunnib  tehisaru meid arendama fundamentaalseid oskusi nagu kriitiline mõtlemine, suhtlemine või loovmõtlemine.

Elukestva õppe paradoks: kui me õpime selleks, et elada hästi, siis kas elukestev õpe tähendab, et head elu ei saabugi?

Päeva peaesineja on Matt Sigelman

Matt Sigelman on The Burning Glass Institute’i president. The Burning Glass Institute edendab andmepõhist uurimistööd töö ja õppimise tulevikuvaates.

Lisaks on ta külalisteadur Harvardi Kennedy Koolis, Välissuhete Nõukogu liige ning täitnud talendituru globaalse liidri Lightcasti tegevjuhi rolli. Mattil on Princetoni Ülikoolist bakalaureusekraad rahvusvahelistes suhetes ning magistrikraad ärijuhtimises Harvardi Ülikoolist. 

20.09 „Oskuste hindamine“

Halvasti ette valmistatud hindamisprotseduur avaldab nüüdisaegse õpikäsituse järgi negatiivset mõju inimese enesehinnangule, õpimotivatsioonile, sooritus- ja pingutustahtele. Lisaks seatakse sageli kahtluse alla hindamise, eriti enesehindamise objektiivsus. Nii õppurid kui töötajad, sh kutse taotlejad, kipuvad oma võimeid kas üle- või alahindama. Mis aitaks hindamisolukordi paremini kujundada, et kõik osapooled saaksid aru hindamise väärtusest ega tekiks nihet tajutud reaalsuse ja soovmõtlemise vahel? Hindamispäeva esimeses paneelis arutlemegi selle üle, kuidas kujundada häid hindamisolukordi, et igakülgselt õppuri teadmistest ning oskustest aimu saada. Teine paneel on pühendatud enesehindamise oskusele – õppuri võimele oma õpiteekonda paremini mõtestada ning välishindaja oskusele märgata varakult võimalusi õppuri toetamiseks.

Elukestva õppe paradoks: inimene õpib kogu elu, et saada asjatundlikuks – kas asjatundlikkus on nagu silmapiir, alati kättesaamatu?

Päeva peaesineja on Johanna Rämö

Johanna Rämö on Ida-Soome Ülikooli matemaatikalektor. Ta arendab ja uurib uuenduslikke õpetamismeetodeid eesmärgiga murda hariduse hierarhiaid. Tema töö hõlmab õpilaskeskset „ekstreemse praktika“ meetodit ja digitaalset enesehindamise mudelit DISA, mis mõlemad on aidanud tõsta üliõpilaste õppimise kvaliteeti.