Erialaliidud, kes osalevad kutsete andmises, panustavad valdkonna järelkasvu oma teadmiste ja ekspertkogemusega ning sageli ka koolide tehnilise pargi arendamisega.
Kui varasematel aastatel on Kutsekoja esindajad käinud vaatlemas koolilõpu kutseeksameid, siis tänavu ka töömaailma kutseeksameid. Kutsekoja koordinaatorite sõnul olid vaadeldud eksamid (nii töömaailma kui koolilõpu kutseeksamid) oskuslikult läbi viidud, hindamisprotsess mõtestatud ning kutse taotleja teavitamine eksami eel ja järel hästi korraldatud. Kuigi pisemaid parandamist vajavaid kohti täheldati, oli üldhinnang vaadeldud eksamitele hea.
Töömaailma kutseid ja enamasti ka koolilõpu kutseid annavad konkursiga valitud kutse andjad, kelleks valdavalt on erialaliidud.
Kutsekoja kvaliteedijuht Agne Lepikson kiitis kutseeksamite hindamiskomisjone, mis koosnesid oma ala tunnustatud ekspertidest. Tänu sellele oli hindamine hästi läbi mõeldud ja praktilisest tööelust lähtuv. Kutse taotlejatele eksami käigus antav tagasiside oli konstruktiivne ning edasiviiv – taotlejale selgitati, millele peaks eriliselt tähelepanu pöörama, et tema töine sooritus oleks tulevikus veelgi parem. „Kompetentside hindamine oli oskuslikult lõimitud tunnustamisega,“ kiitis Lepikson.
Ta tõi välja, et kutse andmise protsess soodustab koostööd kutsekoolide ja töömaailma vahel. Mitmed erialaliidud, kes osalevad ka kutse andmises, on aidanud koolidel sisse seada seadmeparke ning soetada õppevahendeid.
SA Kutsekoda korraldab järelevalvet kutse andjate kutse andmise tegevuse üle. Kutseeksamite vaatluse eesmärk on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha ettepanekuid eksamite kvaliteedi parandamiseks ja ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks.
Näiteid kutseeksamitest
Õpetaja kutse taotleja peab esitama portfoolio
Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu käis vaatlemas õpetaja, tase 7 kutseeksamit. Kutset andis Eesti Õpetajate Liit, hindamiskomisjonis oli kolm liiget. Hindamine toimub kahes etapis: esitatud dokumentide põhjal (sh e-portfoolio) ning vestluse käigus.
Kutse taotleja abistamiseks on Eesti Õpetajate Liit oma kodulehele loonud näidisportfoolio, mis sisaldab ka abistavaid küsimusi. Küsimustele vastamiseks tuleb kutse taotlejal enda tööd analüüsida, näited tuua, täiendavat tõendusmaterjali esitada.
Esitatud portfoolio põhjal hindab komisjon kutsestandardis kirjeldatud kompetentside avaldumist. Kompetentse, mida portfoolio põhjal ei nähtu, saab taotleja tõendada vestlusel. Vaadeldud eksami vestlused toimusid Zoom keskkonnas.
„Hindajad esitasid vastavalt vajadusele avatud ja suletud küsimusi. Küsimused olid asjakohased ning esitatud eesmärgiga hinnata tõendamist vajavaid kompetentse,“ kirjeldas Saarsalu. „Õhkkond oli taotlejat toetav ja julgustav. Tagasiside oli edasiviiv, tunnustav ja konstruktiivne. Head sooritust märgati. Vestlus oli väga hästi kavandatud ja ajas hoitud.“
Hindamistulemuste fikseerimiseks kasutati hindamislehti. Pärast eksamit arutlesid hindamiskomisjoni liikmed antud hinnangute üle ja selle tulemusel kujundasid seisukoha. Saarsalu sõnul oli hindamistulemuse otsustamine objektiivne. Ta lisas, et kuigi õpetaja kutse taotlemine põhineb kutsestandardil, on eksamiprotsess loominguline ja toetab taotleja eripära õpetajana.
Kutse andja on panustanud õppeklassi loomisse
Kutsekoja koordinaator Helen Uustalu vaatles Eesti Külmaliidu korraldatud külmamehaanik, tase 3 ja tase 4 kutseeksamit Tallinna Tööstushariduskeskuses.
Tööstushariduskeskuses on külmatehnikute õpetamiseks Eesti Külmaliidu initsiatiivil sisse seatud spetsiaalne õppeklass. Lisaks sellele, et külmaliit on aidanud klassi seadmepargi ja õppevahenditega sisustada, käivad nad seadmeid ka regulaarselt hooldamas.
Samas klassis toimuski vaadeldud eksam. Eksam koosnes kahest osast: kirjalikust testist ja praktilisest tööst. Kirjaliku testi järel said taotlejad kohe tulemused teada. Testi positiivselt sooritanud taotlejad pääsesid edasi praktilist tööd tegema. Praktiline töö hõlmas logaritm ph diagramm ülesannet, stendi ülesannet, torudetaili jootmise ülesannet ning torudetaili painutamise ja lekkekontrolli ülesannet.
Hindamistulemused sisestati jooksvalt hindamislehtedele pärast iga praktilise ülesande sooritamist ja taotleja sai oma tulemuse kohe teada. Hindamislehtede tulemused vormistati hindamisprotokolli, kus liideti tulemused kokku ja fikseeriti kutse saajad.
Helen Uustalu tõi positiivsena välja, et mahukas eksam oli igas etapis läbi mõeldud ja hästi korraldatud. Kutse taotlejatele oli juba eksamieelsete konsultatsioonide käigus selgitatud, milline protsess välja näeb. Kõik, mis kutse andmise korras kutseeksami kohta kirjas on, ka toimus. Eksami ajal suhtlesid hindajad taotlejatega pidevalt, nii et eksamineeritavad teadsid, kuidas neil läheb. Lõpus teavitati nii kutse saajaid kui ka mittesaajaid kirjalikult ning mittesaajatele anti infot järeleksami kohta.
Sõidukite kere- ja värvitööde meister pidi suhtlema „kliendiga“
Koordinaator Marja Saarma käis vaatlemas sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5 kutseeksamit, mille viis läbi Autokutseõppe Liit. Tegemist oli kombineeritud eksamiga, kus kasutati erinevaid hindamismeetodeid ning reaalseid tehnilisi vahendeid ja keskkondasid eksamiülesannete lahendamiseks.
„Eksamiprotsess moodustas ühtse terviku, ülesanded olid läbimõeldud, et saaks ära hinnata kõik kompetentsid,“ sõnas Saarma.
Päev algas eksamineeritava jaoks kõnega kliendilt, keda kehastas üks hindamiskomisjoni liikmetest. Kõne ajal tuli eksami sooritajal esitada kõik edasise tegevusplaani koostamiseks vajalikud küsimused – mis juhtus, keda on sündmusest teavitatud, millised kindlustused autole on tehtud jne. Kõne põhjal hinnati taotleja teadmisi, suhtlemise ja arvuti kasutamise oskust.
Järgmiseks saabus „klient“ oma masinaga. Selle etapi läbimängimiseks kasutati reaalse kahjustusega autot. Uuriti, mõõdeti ja hinnati kahjustuse suurust ning vajadusel küsiti juurde, mis kõne ajal ununes. Kohtumine kliendiga lõppes kahjukäsitluse esitamisega kindlustusseltsile, eksamineeritav täitis vestlust juhtides taotluse kliendi eest.
Järgnevalt tehti valikvastustega test, päeva esimeses pooles kogutud andmete põhjal remondikalkulatsioon kindlustusseltsile ning koostati töökoja eelarvest lähtuvalt oma üksuse kulude kalkulatsioon. Viimaks tuli kliendile auto üle anda. Taas hindas komisjon kutse taotleja suhtlemisoskust ning jälgis, et eksamineeritaval ei ununeks ära ükski hommikul tehtud kokkulepe.
Iga läbitud etapiga kogus kutse taotleja konkreetsete kriteeriumide järgi punkte, mille põhjal kalkuleeriti eksami lõpptulemus. Tagasisidet anti eksamineeritavatele positiivses võtmes, samas märgiti ära ka arenguvõimalused.
Üle 10 tuhande kutsetunnistuse
Kutseregistri andmetel väljastati 2024 I poolaastal 10 625 kutsetunnistust (neist 5052 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile), 891 osakutsetunnistust (neist 172 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile) ja 2307 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 868 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile).
2024. a I pooles vaatlesid Kutsekoja esindajad 11 kutse andja eksameid
- Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus – juuksur, tase 4
- Eesti Külmaliit – külmamehaanik, tase 3 ja tase 4
- Autokutseõppe Liit – sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5
- SA Raudteekutsed – raudtee teemehaanik, tase 3 ja tase 4, raudtee keevitusmeister, tase 5; raudtee keevitaja, tase 3; raudtee liikluskorraldaja, tase 5
- Eesti Õpetajate Liit – õpetaja, tase 7
- Eesti Tehnikahariduskeskus – elektroonikaseadmete tehnik, tase 4
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool – tegevusjuhendaja, tase 4
- Eesti Teatriliit – lavatehnik, tase 3, lavameister, tase 4 ja juhtiv lavameister, tase 5
- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit – automaatik, tase 4
- Eesti Eripedagoogide Liit – eripedagoog, tase 7
- Eesti Kalurite Liit – rannakalur, tase 4
Artikli autor: Siret Trull, Kutsekoda