Tehisintellekti areng ei tee meist kõigist IKT-spetsialiste ega lahenda selle ametiala esindajate puudujääki tööturul. Küll aga tuleb olukorras, kus tehisintellekti lahendusi võetakse kõikidel tegevusaladel aina laialdasemalt kasutusele, meil kõigil oma oskusi täiendada, rääkisid Jüri Jõema (ITL) ja Urve Mets (Kutsekoda) Oskuste Akadeemia veebiseminaril.
Novembrikuu Oskuste Akadeemia veebiseminaril tõstatati küsimus: kas tehisintellekti (TI) mõjul saavad kõikidest IKT-spetsialistid? Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema leidis, et kuigi generatiivse tehisintellekti areng viimastel aastatel on olnud murranguline, ei ole tehnoloogia kaotanud vajadust oskuslike inimeste järele.
Kui alguses arvati, et IKT-spetsialistid võivad olla esimeste seas, kelle TI tööturult välja tõrjub, siis praeguseks on selge, et vähemalt niipea seda ei juhtu.
Ei ole ühte universaalset IKT-spetsialisti kutset, vaid see mõiste sisaldab väga eriilmelisi ameteid. Oskuste Kompassis on kirjeldatud üle 30 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ameti, mis hõlmavad tegevusi projektijuhtimisest ja klienditoest kuni toodete-teenuste kavandamise ja arendamiseni.
Tööd jagunevad inimese ja masina vahel
Jõema tõi välja kolm eri oskustaseme ametit ning selgitas nende näitel, millised tööülesanded TI tõenäoliselt üle võtab, mis jäävad inimesele.
IKT-tehnik. TI teeb juba praegu ära suure osa tehnilisest tööst, nagu diagnostika ja logide analüüs, kaugseadistamine, hooldusgraafikute koostamine. Samas on hulk pealtnäha lihtsaid töid, mida tehisintellekt teha ei saa – näiteks kliendi koju ruuterit vahetama see ei lähe ning ka nõustamisel saab see anda üksnes standardseid vastuseid, mitte aga välja pakkuda paindlikke lahendusi. Nii jäävad inimese ülesanneteks endiselt seadmete füüsiline paigaldamine, usalduslike kliendisuhete loomine ja paindlike otsuste tegemine.
Tarkvaraarendaja. Tarkvaraarendusest räägitakse inimese asendatavuse kontekstis kõige sagedamini. Tehisintellekt kirjutab koodi ja teeb analüüse, kuid inimene on see, kes mõistab, miks midagi tehakse: annab hinnangu eetilisusele, kasutajakogemusele ja teeb lõplikud otsused toote või teenuse kasutuselevõtu suhtes. „Robot ütleb teile alati viisakalt „jah“, ta ei ütle kunagi, et teie lahendus ei sobi, selle pärast et …,“ rääkis Jõema.
IKT-süsteemide arhitekt. Kõrgematel oskustasanditel, nagu IKT-arhitektuuri loomisel, saab TI küll optimeerida süsteeme ja koostada dokumentatsiooni (ja selles on TI väga hea, nentis Jõema), kuid ei asenda inimest strateegilises mõtlemises, osapooltega suhtlemises ega otsuste langetamisel.
Rahvusvahelistele analüüsidele viidates tõi Jõema välja, et töö sisu ei muutu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusena siiski nii kiiresti, kui alguses arvatakse. Amara seadus – mille järgi kiputakse tehnoloogia mõju lühikeses perspektiivis üle hindama ja pikas alahindama – peab endiselt paika. Kuigi TI levik on kiire, vajab maailm endiselt inimesi, kes TI süsteeme mõtestavad, arendavad ja suunavad.
Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta raportis prognoositakse, et IKT-ga seotud töökohtade arv kasvab ka järgnevatel aastatel, kuid töö sisu muutub. Kasvavad nõudmised nii IKT-spetsialistide erialaoskustele, sh uudsete TI-põhiste tööriistade kasutamise ja arendamise oskustele, kui ka üldoskustele.
Üldoskused on olulised
Seda, milliseid oskusi on inimestel tarvis, et TI-lahendusi rakendada, analüüsiti põhjalikult OSKA uuringus „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses“.
OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul ei analüüsinud nad küll eraldi IKT-valdkonna spetsialistide oskusvajadust, kuid uuringust koorusid välja kompetentsid, mida on TI-ga töötamiseks tarvis kõikides töörollides üle kogu majanduse. Selgus, et kuigi TI-ga töötamiseks on tarvis häid digioskusi, on väga olulisel kohal ka üldoskused.
Nii on TI-tööriistu kasutaval inimesel kindlasti tarvis näiteks promptide koostamise ja hallutsineerimise äratundmise oskust, mis oma olemuselt on tegelikult küsimuste esitamise ja kriitilise mõtlemise oskused. „Andmete tõlgendamise ja kriitilise hindamise oskus on üks olulisemaid baasoskusi TI-põhiste tööriistade kasutamisel,“ kinnitas Mets.
Kindlasti on vaja ka analüüsioskust, õppimisvalmidust ja riskide hindamise oskust. Mets selgitas, et teadmisi turvalisest andmekasutusest TI kasutamise kontekstis praegu veel napib: kui ettevõtetes üldiselt teatakse, milline info on konfidentsiaalne ja mida võib väljapoole jagada, siis seda, milliseid andmeid tohib anda analüüsimiseks TI-le, ei teata.
Kokkuvõttes leidsid nii Jüri Jõema kui ka Urve Mets, et TI on tõhus inimest võimestav tööriist, mis aitab õppida ja katsetada kiiremini kui kunagi varem. Ent isegi kui tehisintellekt vastab ära kuidas-küsimused, peab inimene ka edaspidi andma vastused miks-küsimustele.
Vaata infotunni slaide ja salvestust SIIT.
Uuri oskuste ja ametite kohta lähemalt Oskuste Kompassist.