OSKA prognoosi kohaselt jääb järgmisel kümnendil energeetika valdkonnas tööjõuvajaduse katmisel puudu ligi 100 tasemeõppe lõpetajat aastas. Kuigi energeetika valdkonna õppesse vastuvõetute arv on kasvanud, jõuavad kõrghariduses nominaalajal lõpetamiseni umbes pooled ja kutseõppes noortest 60%.
Energeetika on tugevalt reguleeritud valdkond, kus paljudel ametikohtadel on erialane haridus üha enam töötamise eeltingimus. Kui pikka aega oli energeetika erialal tööjõu järelkasvu koolitamisel peamine probleem noorte vähene huvi seda õppima asuda, siis nüüd on esile tõusnud mure õpingute katkestamisega.
„Hoolimata sellest, et energeetika valdkonna õppesse vastuvõetute arv on viimastel aastatel nii kõrg- kui ka kutsehariduses kasvanud, ei pruugi ka tulevikus lõpetajate arv olla valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks piisav,“ sõnas OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.
Ta selgitas, et viimase kuue aasta vastuvõtu ja lõpetajate arvu muutust hinnates ilmneb, et bakalaureuseõppesse sisseastujatest jõuab nominaalajal lõpetamiseni vaid umbes 45% ning magistrantuuri sisseastujatest umbes 50%. Noortest kutseõppuritest (kuni 24-aastased) lõpetab umbes 60%. Lõpetajatest asuvad energeetika põhikutsealadele tööle omakorda vähem kui pooled, sest omandatud teadmistega leiavad nad hõlpsasti tööd ka muudes inseneri- või energeetikaalaseid oskusi vajavates ametites.
Seniste trendide jätkudes jääb järgneval kümnendil energeetika valdkonna tööjõuvajaduse katmisel igal aastal puudu enam kui 100 tasemeõppe lõpetajat.
Ametikohti tekib juurde
OSKA prognoosi kohaselt vajadus tööjõu järele energeetikas kasvab. Kui 2024. aastal töötas energeetika valdkonna põhikutsealadel ligi 11 000 inimest, siis aastaks 2035 tõuseb nende arv OSKA hinnangul umbes 2000 võrra ehk ligi 17%. Hõive kasvu taga on ennekõike kogu majandust ja ühiskonda hõlmava elektrifitseerimise ning automatiseerimise mõju.
Hõive kasvule lisandub asendusvajadus: kui Eestis keskmiselt oli 2024. aastal üle 55-aastaste osakaal hõives 25%, siis energeetika põhikutsealade töötajate seas 30%.
Asendusvajadust ja hõive muutust arvestades on energeetika valdkonda järgneval kümnendil tarvis ligi 5000 uut töötajat. Juhul, kui Eestisse otsustatakse rajada tuumajaam, kasvab tööjõuvajadus veel kuni 350 inimese võrra.
Katkestamist on vaja vähendada
OSKA on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele vähendada katkestamiste arvu tehnilistel erialadel. OSKA uuringujuht Katrin Pihl tõdes, et see on keeruline ülesanne. Positiivset mõju võib avaldada see, kui juba sisseastumisel pööratakse suuremat tähelepanu motiveeritud kandidaatide väljaselgitamisele ning luuakse õppuri vajadusi arvestav keskkond, mis võimaldab tal jõuda lõpetamiseni.
„Ülikoolide riiklik rahastus sõltub otseselt sellest, kas üliõpilased lõpetavad nominaalajaga ehk kuidas täidab ülikool tulemusnäitajaid. Tuleks kaaluda, kas selline tulemusrahastus on otstarbekas,“ rääkis Pihl. „Paindlikkuse loomine võiks teoreetiliselt motiveerida ülikoole katkestamise probleemiga senisest enam tegelema, eriti nende üliõpilaste puhul, kellel on potentsiaal ja eeldused õpingud lõpetada.“
Oskused vajavad pidevat täiendamist
Kuivõrd Eesti energeetika tulevik seisneb üha enam kombineeritud energiatootmises ja mitmekesise energiaportfelli olemasolus, on oluline, et energeetikaalane haridus oleks laiapõhjaline. Õppe lõpetajatel peab olema suutlikkus liikuda erinevate energialiikide ning -süsteemide vahel ning neid vajadusel integreerida.
Katrin Pihl toonitas, et tööjõuvajaduse katmisel on oluline ka see, et juba töötavad spetsialistid ja oskustöötajad oma teadmisi ja oskusi pidevat arendaksid ja kaasajastaksid, kuna see võimaldab neil tulla toime energeetika sektori kiire arenguga ja seeläbi kauem valdkonnas tööl püsida.
Tutvu uuringuga „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: energeetika“
Tutvu oskuste ja ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.