Nii nagu Eestis, käib ka Lätis ja Leedus tänavu aktiivne kutsestandardite uuendamine, ent erinevalt meist on see lõunanaabritel esmakordne kogemus.
Eesti kutsesüsteem saab tänavu 25 aastaseks. Lätis ja Leedu on oma kutsesüsteemid üles ehitanud meist hiljem ja mõnevõrra erinevalt.
Selleks, et üksteiselt õppida ning koostööd tugevdada, viidi Eesti, Läti ja Leedu koostöös ellu Erasmus+ programmi väikese ulatusega partnerlusprojekti kutsehariduses “Koostöö tugevdamine sektoraalsete ekspertnõukogude töös Balti riikides”.
Sektoraalsete ekspertnõukogude (Eestis kutsenõukogude) eesmärk on kohandada ja arendada kutseharidust ja -koolitust vastavalt tööturu vajadustele. (Kutse)nõukogud koosnevad tööstuse, hariduse ja koolituse pakkujate ning asjakohaste ametite esindajatest, kes teevad koostööd kutsekvalifikatsioonide süsteemi arendamiseks ja täiustamiseks. Kõik kolm Balti riiki on loonud sellised nõukogud, kuid iga riik on valinud veidi erineva viisi nende töö korraldamiseks ja rakendamiseks.
Eestis loodi kutsenõukogud juba 2001. aastal, et pakkuda töötajatele ja tööotsijatele erinevates majandussektorites sõltumatut kompetentside hindamist. Selle tulemusena annavad kutse andjad välja kutsetunnistusi, mis põhinevad isikute tegelikel oskustel ja võimetel. Kutsenõukogud koordineerivad ka kutsestandardite arendamist ja uuendamist ning osalevad kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamises. Eestis koordineerib kutsenõukogude tööd Kutsekoda.
Läti soovib luua ühe koordineeriva asutuse
Lätis hakati sektoraalseid ekspertnõukogusid (SEN) katsetama 2010. aastal EL-i ESF projekti raames, mille eesmärk oli luua sektoraalne kvalifikatsioonisüsteem ja suurendada kutsehariduse ja -koolituse tõhusust ja kvaliteeti. 2015. aastal määratleti SEN-id ja nende funktsioonid kutsehariduse seaduses ning määrati kindlaks ka nende koordineerivad asutused. Läti SEN-id osalevad kutsestandardite, õppekavade, eksamite ja hindamiskriteeriumide väljatöötamises ning annavad soovitusi kutsehariduse ja -koolituse arendamiseks. Läti SEN-e koordineerivad Läti Tööandjate Konföderatsioon (LDDK), Läti Põllumajandusorganisatsioonide Koostöönõukogu (LOSP) ja Läti Rahvuslik Kultuurikeskus (LNKC).
Seega on hetkel Lätile iseloomulik, et neil on kolm nö Kutsekoda – Kultuurile ja Põllumajandusele eraldi ning Tööandjate Konföderatsioon kõigi ülejäänud tegevusalade jaoks. Ühtlasi töötavad need kogud projektipõhise rahastusega, mis teeb tegevuste planeerimise keeruliseks. Aga nad pingutavad selle nimel, et kõik kutsealad koondada ühe koordineeriva asutuse alla ehk et tekiks üks Kutsekoda, mis saaks ka riikliku rahastuse.
Leedus luuakse kutsestandardeid sektorite kaupa
Leedus loodi sektoraalsed kvalifikatsioonide nõukogud (SKN) 2012. aastal seoses riikliku kvalifikatsiooniraamistiku loomisega. SKN-id on vastutavad kutsestandardite väljatöötamise, ajakohastamise ja ülevaatamise eest ning annavad soovitusi kutsekvalifikatsioonide süsteemi arendamiseks. SKN-id teevad koostööd ka haridus- ja koolitusasutustega, et tagada õppekavade vastavus kutsestandarditele. Leedu SKN-e koordineerib Kutsehariduse ja Koolituse Arenduskeskus (KPMPC).
Erinevalt Eestist, kus kutsestandardeid luuakse kutsealade kaupa (st. korraga luuakse standard sama kutse erinevatele tasemetele), on Leedus standardiloomele sektoraalne lähenemine ehk standard luuakse korraga tervele sektorile kõigile kutsetele ja tasemetele – näiteks on olemas “Puidu ja puittoodete, mööbli, paberi ja pabertoodete tootmise sektori kutsestandard.”
Riikidel on üksteiselt mõndagi õppida
Eesti, Läti ja Leedu sektoraalsete ekspertnõukogude süsteemidel on palju ühist, kuid ka mõningaid erinevusi. Läti võiks õppida Eesti ja Leedu kogemusest kutsenõukogu rolliga kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamisel ning nende suurema autonoomia ja vastutusega oma tegevuse eest.
Leedu võiks õppida Eesti ja Läti kogemusest ekspertkogude (Leedu kutsenõukogud) koostööst teiste sektorite ja huvirühmadega ning nende suurema kaasamisega kutsehariduse ja -koolituse poliitika kujundamisse.
Võrreldes Eestiga on Lätile ja Leedule iseloomulik, et ekspertnõukogu on märksa spetsialiseerunum ehk võrreldav meie kutsekomisjoni koosseisu ja tegevustega. Seetõttu on nõukogu märksa sügavamalt huvitatud ka õpetamis- ja hindamismaterjalidest ning tulemustest. Sellisel tasemel kaasatus annab kiirema ja tulemuslikuma tagasisideringi ning paindlikuma muudatuste läbi viimise võimaluse.
Projektist
Projekti “Koostöö tugevdamine sektoraalsete ekspertnõukogude töös Balti riikides” (projekti nr 2021-2-LV01-KA210-VET-000051300) viis ellu Läti Tööandjate Konföderatsioon koostöös Läti Põllumajandusorganisatsioonide Koostöönõukogu (LOSP), Läti Rahvusliku Kultuurikeskuse (LNKC), Eesti Kutsekoja ja Leedu Kvalifikatsiooni ja kutseõppe arenduskeskusega perioodil 1. märtsist 2022 kuni 31. august 2023.
Artikli autor on Kutsekoja välisprojektide spetsialist Heli Oruaas
Kas teadsid, et:
– kui Eestis on kutsestandarditel suhteliselt suur õiguslik kaal, siis Lätis on need soovitusliku iseloomuga, Leedus aga reguleerivad eelkõige kutseharidust.
– kutsestandardite loomisele lähenetakse meie lõunanaabrite juures sektoraalselt, st ambitsioon on katta kutsestandarditega ära kõik majandussektorid, samas kui Eestis õigusvaldkond, riigikaitse ja osalt meditsiin kutsesüsteemi hõlmatud ei ole.
– kutsestandardeid uuendatakse iga viie aasta tagant kõikides Balti riikides, ent kui Eestis on standardeid ajakohastatud korduvalt, siis Lätis ja Leedus on käsil alles esimene uuendusring
– sarnaselt Eestile on Lätis standardiloome esiotsas arhitektuur, ehitus ja kinnisvara ning enim standardeid on loodud kutsehariduse tasemetele, eelkõige 4. tasemele. Leedus on samuti enim standardeid loodud ehituse valdkonnas, kuid lisaks 4. tasemele on palju standardeid loodud ka 6. tasemele.
– Eestis ja Lätis on kutsekooli lõputunnistus ja kutsetunnistus erinevad dokumendid, aga mitte Leedus.