Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuendamisel säilitatakse praegune struktuur, kuid täpsustatakse tasemete kirjeldusi, et neid oleks hõlpsam kasutada õppekavade ja kutsestandardite arendamisel.
Kutseseaduse muutmise käigus ajakohastatakse ka Eesti kvalifikatsiooniraamistikku (EKR), mis on kehtinud praegusel kujul alates 2008. aastast. LevelLabi uuring “Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs” kinnitab, et raamistik vajab uuendamist.
LevelLabi arendusjuht Tauno Õunapuu rääkis Europassi kommikul uuringu tulemustest, mille kohaselt on praeguse raamistiku peamine kitsaskoht selle kõrge üldistusaste. See ei toeta piisavalt õppekavade ja kutsestandardite arendamist, jätab liiga palju tõlgendamisruumi ning põhjustab ebajärjekindlust õpiväljundite sõnastamisel.
Õunapuu meenutas, et EKR loodi Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) tuginedes ning on suures osas EQF tõlge. EQF-i ülevõtmise eesmärk oli toetada meie kvalifikatsioonisüsteemi rahvusvahelist võrreldavust ning seda ülesannet on EKR ka täitnud. Samas on jäänud puudu Eesti kontekstile vastavatest kohandustest. Seetõttu ei vasta EKR piisavalt Eesti haridus- ja kutsesüsteemi vajadustele.
Kavandatavad muudatused
EKRi rakendamise analüüsi põhjal tegi LevelLab ettepanekud raamistiku uuendamiseks ning praegu kooskõlastusringil olevas kutseseaduse muutmise eelnõus on nendega suures osas arvestatud.
Näiteks tahetakse muuta senine kolmedimensiooniline tasemekirjeldus (teadmised, oskused, vastutus ja iseseisva tegutsemise ulatus) kahedimensiooniliseks (teadmised ja oskused ning vastutus ja kontekst).
Kavas on üle minna tegevusväljundipõhistele kirjeldustele ja kasutada mõlemas dimensioonis läbivalt tegevusverbe – tasemekirjeldused väljendavad, mida õppija teeb ja suudab, mitte seda, kuidas või kus ta õppis. Vähendatud on üldsõnalisust, et tegevusverbide järjekindla kasutuse kaudu toetada mõõdetavate õpiväljundite sõnastamist ning teravdatud 4.-6. taseme eristusjooni.
EKR uuendused toetavad ka mikrokvalifikatsioonide arendamist ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) ühtsemat rakendamist kõigil haridustasemetel ja kutsesüsteemis. Selgemad tasemekriteeriumid võimaldavad õpiväljundite saavutamist paremini hinnata.
Paika jääb praegune EKR struktuur, st raamistik koosneb jätkuvalt kaheksast tasemest, mis katavad üld-, kutse- ja kõrghariduse ning kutsesüsteemi. Samuti säilitatakse rahvusvaheline sidusus ja läbipaistvus.
Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juhi Külli Alli sõnul on EKR uuendused kavas kehtestatakse mitte enam kutseseaduse lisana, vaid Vabariigi Valitsuse määrusega. Nii on raamistikku edaspidi võimalik paindlikumalt ajakohastada. Praeguse ajakava kohaselt jõustuvad kutseseaduse ja EKR muudatused 2026. aastal.
Hea teada
Riiklike kvalifikatsioonide võrdlemiseks on Europassi veebilehel loodud tööriist, mis aitab näha, kuidas riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid on omavahel seotud.
Sarnase tööriista on loonud ka CEDEFOP, kuid selle täiendusega, et on lisatud ka riigid, kes soovivad Euroopa Liiduga ühineda või vähemasti oma kvalifikatsiooniraamistikud võrreldavaks teha, nagu näiteks Albaania, Gruusia ja Ukraina.
Vaata lisaks: