Valdav osa kutse andjatest on kutseeksami üles ehitanud nii, et ametialal vajaminevad kompetentsid saavad hinnatud ning tagasiside eksamineeritavatele on konstruktiivne ja kasulik, tõdesid Kutsekoja koordinaatorid tänavustele eksamivaatlustele tuginedes.
Kutsekoja koordinaatorid vaatlesid tänavu esimesel poolaastal kokku 13 kutseeksamit. Üldmulje eksamite sooritusest oli kutsesüsteemi kvaliteedijuht Agne Lepiksoni sõnul hea – eksamid olid valdavalt professionaalselt üles ehitatud ning hindamiskomisjonides oli ülekaal töömaailma esindajatel, kes andsid asjalikku tagasisidet nii eksamineeritavatele kui ka koolidele. „Head sooritust märgati ja tunnustati,“ kinnitab Lepikson.
Vaadeldud kutseeksamitele olid koostatud hindamisstandardid, kus aluseks oli võetud kutsestandardi kompetentsusnõuded. Praktilised ülesanded ning suulisel eksamil esitatavad küsimused töiste situatsioonide lahenduskäikude kohta võimaldasid kompetentse mitmekülgselt hinnata.
Puudujäägid, millele Kutsekoja koordinaatorid tähelepanu juhtisid, olid peamiselt korralduslikku laadi. Näiteks anti mõnele kutse andjale soovitus loobuda paberkandjal testidest või kehtestada Zoomi vahendusel toimuva kutseeksamil korral lisakaamera nõue, mis võimaldaks kontrollida, et eksamiruumis on vaid vajalikud inimesed.
Kuid oli ka tõsisemaid vajakajäämisi. Näiteks on kavas edaspidi enam tähelepanu pöörata keelenõuete täitmisele ning mittesooritanutele tagasiside andmise praktikatele.
Kutsekoda korraldab järelevalvet kutse andmise tegevuse üle ning eksamite vaatlemise eesmärk on analüüsida kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodeid, ressursikasutust ning teha vajadusel kutse andjatele parandusettepanekuid.