Kutseregistri andmeil anti Eestis jaanuari alguses välja kahesaja tuhandes kutsetunnistus. Kutsetunnistuse väljastas Eesti Peakokkade Ühendus Viljandi Kutseõppekeskuses kelneri kutseeksami sooritanud Johanna Männile.
Viljandi Gümnaasiumi abiturient Johanna Mänd jõudis kelneri kutseõppesse valikainekursuse kaudu, mida gümnaasium pakub koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega. Kelnerikursus oli Johanna Männi teadlik valik ning õppima asudes oli talle algusest peale selge, et ta tahab sooritada ka kutseeksami ja omandada kutsetunnistuse. „Kutsetunnistus tuleb tulevikus tööturul kasuks. Toitlustus-teenindusvaldkonnas edasi töötamisel annab see tipptasemel restoranidesse tööle kandideerides konkurentsieelise,“ sõnas värske kutsetunnistuse omanik. Ta lisas, et kelneri kutseõpe oli põnev ja silmaringi avardav.
Kutsetunnistus anti Johanna Männile pidulikult üle Fellini kohvikus, kus ta õpingute kõrvalt kelnerina töötab. Eesti Peakokkade Ühenduse esindaja, kelneri kutsete kutsekomisjoni aseesimees Kristi Tarik sõnas tunnistust üle andes, et kutsetunnistus pole lihtsalt paberitükk, vaid on tunnustus võimekusele, pühendumusele ja professionaalsusele. „See on tõend sellest, et läbitud on palju väljakutseid, omandatud vajalikud oskused ja tõendatud erialased pädevused kõrgel tasemel,“ kinnitas Tarik.
„Kelneri eriala on oluline osa teenindussektorist ning see nõuab mitmekülgseid oskusi ja suurepärast suhtlemisoskust,“ jätkas ta. „Kelner on enamjaolt esimene inimene, kellega külalised toitlustusettevõttes kokku puutuvad, seega mängib ta olulist rolli kogu elamuse kujundamisel.“
Eesti Peakokkade Ühendus on toitlustus- ja majutusteeninduse kutseala kutsete andja. Ühendus annab koka, kelneri, baarmeni ja hotelliteenindaja kutseid.
Kutsetunnistus annab eeliseid
Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma tõi välja, et kutsetunnistus on kvaliteedimärk. Kutseeksami saab teha igaüks, kes vastab kutsekvalifikatsiooni nõuetele. On olemas nn töömaailma kutsed, kus oma oskusi ja töökogemust tõendavad juba töötavad inimesed. Samas teevad kutse- ja erialaliidud kutseeksameid ka kutseõppeasutuste koolilõpu eksamina ning oskajatel koolilõpetajatel on võimalik juba tööturule sisenedes kvaliteedimärk kaasa saada.
Tööturul on vähemuses erialad, kus töötada saab ainult kutsetunnistust omades. Enamasti on kutsetunnistus pigem boonus ja annab tunnistust headest oskustest, rääkis Randma. Samas on mitme eluala suuremad tööandjad hakanud värbamisel eelistama kutsetunnistusega töötajat ning sidunud kutsetunnistuse täiendavate hüvedega.
Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Taigo Lepiku sõnul on tekkimas suundumus, et ka kutsetunnistusega kokkade palgatase on kõrgem. Hea meel on tal selle üle, et avalik sektor kutsetunnistust aina enam väärtustab ning hangetes kirjeldatakse ära, milline kutsetase peab osalemiseks olema.
Lepiku sõnul ei ole kutsetunnistus valdkonnas tööle asumise eeltingimus, ent neil, kel töökogemus juba olemas, soovitab ta VÕTA abil kutset taotleda. „Küsimus ei ole ainult töökogemuses. Kui töötad lihtsalt kokana, ei tea keegi sust midagi, ent kutsetunnistus on ühtne alus kõigi jaoks, see tõendab teatud oskuste olemasolu,“ sõnas ta.
Kutsetunnistusi on väljastatud 25 aastat
Eesti kutsesüsteemis anti esimesed kutsetunnistused välja 1999. aastal kinnisvara hindajatele. Kümne tuhandes kutsetunnistus anti laskesuusatamise treenerile 2005. aastal. Saja tuhandenda kutsetunnistuseni jõuti 2015. aastal ja selle omanikuks osutus harvesterijuht.
Läbi aegade on kõige rohkem kutsetunnistusi saanud sporditreenerid erinevatel spordialadel. Treeneritele on väljastatud ligi 19 tuhat kutsetunnistust. Tunnistuste arvukuselt järgnevad turvatöötajad, kokad, ehitusjuhid- ja viimistlejad, raamatupidajad jne. Kelneritele on väljastatud üle tuhande kutsetunnistuse.
Uuri lähemalt: