Oma karjääritee alguses või ristteel seisja on sageli nii segaduses, et ei tea õieti sedagi, kelleks ta saada soovib. Töömaailma kiirelt muutuvate ootustega arvestamine keerab ülesande keerukusele veel ühe vindi peale. Selles segaduses paremaks orienteerumiseks tuleb appi Oskuste Kompass, kuhu on koondatud info oskuste, ametite ja tööturu nõudmiste kohta.
Tohutu tempoga arenev tehnoloogia ja keskkonnasäästlikkuse poole liikumine muudavad tööturgu märkimisväärselt: paljusid ameteid, mille oskajaid hakatakse otsima alles siis, kui praegused kooliõpilased tööturule sisenevad, pole hetkel veel olemaski. Samamoodi muutuvad juba olemas olevad ametid: kasutusele võetakse uued töövahendid, tööülesanded teisenevad ning nendega toime tulemiseks on tarvis senisest erinevaid oskusi.
„Tuleviku töökohtadeks valmistumisel on oluline arendada nn ülekantavaid oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, digitehnoloogia kasutamine, koostöö ja pidev õppimisvõime. Paindlikkus ja valmisolek uusi asju õppida on samuti võtmetähtsusega,“ sõnas Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina.
Vastuse küsimusele, mida siis ikkagi peab oskama inimene, kel on kriitilise mõtlemise või probleemide lahendamise oskus, saab Oskuste Kompassist, kus on ära kirjeldatud enam kui 2500 oskust.
Oskuste Kompassi kasutajal on võimalik eneseanalüüsi teel hinnata, millised oskused ja millisel tasemel tal olemas on. Kui märkida ära vähemalt 30 oskust ning vastata lisaküsimustele oma hariduse, juurdeõppimise valmiduse ning eelistatud töö iseloomu kohta, pakub Oskuste Kompassi ametisoovitaja välja hulga ameteid, mis võiksid kasutajale sobida. Pakutud ameteid lähemalt uurides saab analüüsida, milliseid oskusi on tarvis veel täiendada või omandada, et päriselt soovitud ametisse sobida.
„Oskuste Kompassi ametisoovitaja on mänguline karjääri planeerimise tööriist ning mõeldud eelkõige neile, kes veel väga täpselt ei tea, kelleks tahavad saada,“ sõnas Požogina. Ta lisas, et Oskuste Kompass on alles arendamis- ja testimisjärgus keskkond ning seda täiustatakse pidevalt. Algoritm, mis praegu kasutajale ameteid välja pakub, annab vahel päris lõbusaid vastuseid. Požogina sõnul võib see aga olla hea viis, kuidas panna inimest mõtlema n-ö kastist välja ning kaaluma karjääriteid, mille peale varem pole tulnud. „Igal juhul annab Oskuste Kompass kätte suuna, mis juhib enesesse süüvima. Selline mõtteharjutus on oma õpitee kavandamisel vägagi oluline,“ ütles Požogina.
Kel see mõtteharjutus tehtud või kes juba teab, millised erialad teda huvitavad, leiab Oskuste Kompassi lehelt hulga praktilist infot oma õpi- ja karjääritee kujundamiseks.
Oskuste Kompassi ametite alamlehele on koondatud ligi 400 Eesti tööturu jaoks kõige olulisemat ametiprofiili ning teisel alamlehel on ära kirjeldatud 23 töövaldkonda. Iga ameti kirjelduse juures on esitatud teave selle kohta, kui suur on nõudlus ehk kui lihtne või keeruline on selles ametis tulevikus tööd leida, millist hariduslikku ettevalmistust oodatakse, milline on keskmine brutopalk, milliste töötingimustega tuleks arvestada jne. Samuti on esitatud info konkreetse ametiga seotud õppimisvõimaluste kohta Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete põhjal.
Lisaks oma karjääritee planeerijatele on oskuste ja ametite kohta käiv info kasulik ka neile, kes koostavad õppe- ja koolituskavu, kutsestandardeid, kompetentsimudeleid või annavad teistele karjäärinõu. Nii on Oskuste Kompass loodud kõiki tööalast tulevikku kujundavaid inimesi ja nende toetajaid silmas pidades: õppijad, tööandjad, tööotsijad, karjääripöörajad, karjäärispetsialistid, haridustöötajad ja poliitikakujundajad.
Oskuste Kompassis sisalduv oskuste kirjeldamise veebikeskkond on Eesti oskuste süsteemi esimene arendusetapp. Aastatel 2025−2029 arendatakse välja oskustega seotud teenuste keskkond ja analüüsikeskkond. Eesti oskuste süsteemi loomine on üks osa 2022. aastal käima lükatud kutsesüsteemi reformist, mille eesmärk on siduda haridus- ja töömaailm tugevamaks tervikuks. Oskuste süsteem valmib Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.
Loe lisaks