Kutse andja konkursil osalejad hindavad varasemast sisulisemalt nii vajadust kutsealal kutset anda kui ka enda sobivust sellele positsioonile.
Kutsekoja kutsesüsteemi kvaliteedijuht Agne Lepikson selgitas, et Kutsekoda kuulutab kutseandja konkursi enamasti välja siis, kui kutse andja õiguste periood hakkab lõppema või on lisandunud mõni uus kutse, millele on vaja kutse andja leida.
Huvi kutse andmise vastu on tema sõnul viimastel aastatel kasvanud ja muutunud kaalutletumaks. „Kutsekoja hinnangul analüüsivad konkurssidel osalevad organisatsioonid senisest sisukamalt oma võimekust ja sobivust kutse andjana tegutsema, pöörates veelgi enam rõhku sellele, milline on kutsetunnistuse vajalikkus ja mõju tööturul, on olemas vahendid, võimalused ja valmisolek kutse andmise korraldamiseks; kas on olemas piisav arv vajaliku väljaõppe ja kogemustega hindajaid,“ selgitas Lepikson.
2021. aastal toimus 15 kutse andja avalikku konkurssi. Valiti 14 kutse andjat, kellest kolm olid uued organisatsioonid. Avalikke konkursse, kus konkureeris mitu taotlejat, oli kaks. Aasta varem valiti 18 kutse andjat, neist neli olid uued organisatsioonid.
Ühtekokku tegutseb Eestis 108 töömaailma kutse andjat (peamiselt erialaliidud) ja on 25 õppeasutust, kel on õigus õppekava lõppedes oma õppijatele kutseid anda.
Kutsetunnistus kui kvaliteedimärk
Reguleeritud kutsete puhul, näiteks ehitus- ja teedeinsenerid, korstnapühkijad, demineerijad, sillameistrid jne, on kutsetunnistus töötamiseks nõutud.
Enamasti on kutsetunnistuse kehtivuse tähtaeg reguleeritud kutsealadel viis aastat, kuid väljastatakse ka neli (sporditreeneritel) ja seitse (ehitusinseneridel, arhitektidel) aastat kehtivaid tunnistusi.
Muudel ametialadel on kutsetunnistus vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus. Siiski on kutsetunnistus Lepiksoni sõnul kvaliteedimärk, mis suurendab selle omaniku läbilöögivõimet tööturul. Kutsetunnistus aitab tõendada, et inimesel on olemas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised ning tööandja ei pea seda enam üle kontrollima. Teades töötaja olemasolevaid ja veel puuduvaid oskusi, on kergem planeerida ka koolitusi.
Kutseõppe lõpetamisel on kutseeksam kohustuslik ja need õppurid, kes selle edukalt läbivad, saavad seega samuti kvaliteedimärgi kaasa. Nii 2021. kui ka 2020. aastal on see õnnestunud 86% kutseõppe lõpetajatest.
2021. aastal anti välja üle 16 000 kutsetunnistuse, neist ligi 7000 said kutseõppe lõpetajad. Aasta varem väljastati ligi 15 000 kutsetunnistust.
Uue veebipõhise eksamihalduse mooduli kaudu koostati 2021. aastal 266 eksamit ja väljastati 2360 kutse- ja osakutsetunnistust. 2022. aastal saab kutseõppe lõpus toimuvaid kutseeksameid korraldada ainult veebipõhise halduskeskkonna kaudu. See puudutab 47 konkursiga valitud kutse andjat ja 13 kutse andjast õppeasutust.
Kutseõppe tasemeõppe lõppedes toimuvate kutseeksamite tegemiseks peavad õppekavad, kus kutseeksamit saab sooritada, olema Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) seotud kutsestandardiga. Eestis kehtib 556 kutsestandardit 92 kutsealale. 2021. aastal kinnitati 135 kusestandardit, neist 6 uut ja 129 uuendatuna.
Mullu toimus esmakordselt kutseeksam näiteks biogaasijaama operaatori õppe lõpus. Kutsekoja kutseregistri juhataja Anu Mälgandi sõnul olid kutsestandard ja ka õppekava juba varem olemas, aga kutse andjat oodati pikalt. Esimene biogaasijaama operaatori kutseeksam sooritati eelmise aasta detsembris uut eksamihalduskeskkonda kasutades Järvamaa Kutsehariduskeskuses.
2021. aastal valminud veebipõhise eksamihalduse mooduli on kasutajad hästi vastu võtnud ning kinnitanud, et see muutnud kutse andmise protsessi senisest palju sujuvamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks. Arenduse järgmises etapis on kavas e-taotluskeskkonna loomine töömaailma kutse taotlejate jaoks.
Loe lisaks: E-halduskeskkond on muutnud kutse andmise sujuvamaks