Kuigi tehisintellektil (AI) on tänaseks juba päris pikk ajalugu, on generatiivse tehisintellekti tulek see, mille tõttu peavad inimesed hakkama omandama uut laadi kirjaoskust, rääkis haridustehnoloog Ingrid Maadvere Oskuste Akadeemia veebiseminaril.
Ingrid Maadvere on Gustav Adolfi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja haridustehnoloog, kes on loonud hulga digioskuste teemalisi õppematerjale nii oma kooli õpilastele ja õpetajatele kui ka laiemale huviliste ringile.
Tehisintellekti kasutamise oskus ehk AI kirjaoskus on Maadvere sõnul üks võtmeoskusi digioskuste hulgas. See algab mõistmisest, mis AI on ja kuidas see töötab – küsimused, millele paljud, kes tehisintellekti kasutavad, tegelikult vastata ei oska.
Õpilastele AI-st rääkimist alustabki Maadvere enamasti ajaloo ja mõistete tutvustamisest ning laiema konteksti andmisest ja seda juba 3.–4. klassis, kus õpilased üldjuhul veel AI-d ise ei kasuta.
Tehisintellekti mõiste võeti kasutusele juba 1956. aastal. Esimene juturobot loodi 1964. aastal, esimene joonistusprogramm 1985. ja isesõitev auto 1986. aastal ning arvuti võitis males Garri Kasparovit 1997. aastal. Uue aastatuhande alguses loodi hulk AI lahendusi, ent murrang toimus aastal 2022, mil tuli välja generatiivne tehisintellekt ChatGPT, mis suudab luua uut sisu.
„Loova tehisintellekti tulek muutis mängu,“ sõnas Maadvere. „Kui varem räägiti, et robotid hakkavad meie eest koristama, nii et inimene saab maalida ja jutte kirjutada, siis tegelikult läks vastupidi: arvuti maalib ja kirjutab, meie samal ajal küürime põrandaid.“
Ajal, mil internet on täis robotite loodud sisu, on eriti oluline lastele õpetada, kuidas tõest infot n-ö jampsist eristada.
Valida tuleb lastele sobivad tööriistad
Kui AI areng ja mõisted on selgeks tehtud, siis järgmine samm on mõne juturobotiga ühiselt töötamine. Seejuures ei tohi unustada, et tuntuim juturobot ChatGPT ei ole lubatud lastele alla 13 eluaasta. Küll aga on olemas ka juturobotid nagu Codebreakeredu, KidsChatGPT, Perplexity, Copilot, kus ei pea tingimata looma kontot ja mida tohivad kasutada ka lapsed.
Lihtsamad juturobotid annavad sageli valesid või naljakaid vastuseid, ent see ärgitabki lapsi analüüsima, miks masin nii vastas, ning õpetab roboti loodud sisu kriitiliselt hindama.
Kõige lihtsamalt öeldes on juturobot arvutiprogramm, mis simuleerib arukat vestlust. „Just sõna „simuleerib“ on oluline. Juturobotil puuduvad teadmised, väärtused ja tunded. See üksnes ennustab kõige tõenäolisemat vastust nende keelemudelite pealt, millega seda on treenitud.“
Õpilastel tekib juturobotiga vesteldes sageli tunne, nagu suhtleks toreda inimesega – juturobot on alati nii hea ja viisakas, temaga on võimatu tülli minna. Siiski tohi unustada, et robot ei ole „ta“, vaid „see“.
„Kui küsime õpilastega juturobotilt, kuidas spikerdada, annab see vastuse, et spikerdada ei tohi. Siis ma selgitan lastele, et juturobot on treenitud eetiliseks ja heaks. Robot ise ei tea, mis on õige või vale. Ent kui seda on võimalik treenida heaks, siis ka halvaks.“
Promptimine pole sama mis guugeldamine
Kui juturoboti tööpõhimõtted on selgeks saanud, on järgmine samm praktiliste oskuste ja teadmiste omandamine: mis vahe on guugeldamisel ja promptimisel, kuidas prompte kirjutada, mida võimaldavad teha joonistusprogrammid, kuidas arvestada autoriõigustega, millised on AI kasutamisega seotud võimalikud ohud ja võimalused neid ennetada jne.
Maadvere tõdes, et ChatGPT jõuline areng tekitab paljudes inimestes hirmu. Seetõttu ei tegeleta AI-alaste oskuste arendamisega üldse ning loodetakse, et tehisintellekt „läheb üle“ või keelatakse ära. See on aga tühi lootus – AI ei kao ning selle kasutamise oskust on vaja nii õpetajatel kui ka tänastel õpilastel, kes kõik peavad tulevikus AI-d ühel või teisel viisil kasutama.
Mis väärtus on digioskustel tööturul?
Digioskusi vajavad tulevases tööelus ka need praegused õpilased, kel pole plaanis omandada IT-eriala. Digitaliseerimine on üks viiest megatrendist, mis mõjutab kõiki töömaailma valdkondi. See tähendab, et häid digioskusi, nagu ka häid rohe- ja üldoskusi, on vaja kõikidel töötajatel, sõltumata erialast ja ametipositsioonist.
„Töömaailmas on õpitud ametist olulisemaks muutumas see, mida inimene oskab,“ ütles veebiseminaril Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht Kerli Požogina. Ülekantavad oskused muudavad liikumise eluvaldkondade ja ametite vahel hõlpsaks. Požogina lisas, et oskustele keskendumine võiks aidata noortelt maha võtta haridustee valimisega seotud pinged, kuna see aitab mõista, et tulevase eriala valik ei löö nende edasist karjääriteed lukku: „Õpi- ja karjääriteede planeerimine oskuste kaudu on palju paindlikum kui läbi ameti.“
Samas on ka õppimine töö ning Oskuste Kompassis loodud gümnaasiumiõpilase ametiprofiili abil on hea suunata õpilasi mõtlema sellele, mida nad praegu õpilastena juba oskavad ning milliseid oskusi on vaja veel omandada, et tulevikus ühel või teisel ametialal tööle asuda. Millised ametid üldse olemas on, milline on nende palgatase, kas vajadus selle töö oskajate järele kasvab või kahaneb − ka seda saab Oskuste Kompassist järele vaadata.
„Oskuste Kompass on hea keskkond, kuhu õpilased suunata, kui jutuks on tulevik ja töised valikud,“ ütles Požogina.
Kutsekoja värske Oskuste Akadeemia veebiseminaride sarja eesmärk on tutvustada oskuspõhist lähenemist ning jagada eri valdkondade ekspertide kaasabil praktilisi nõuandeid ja kogemuslugusid oskuste õpetamisest ja hindamisest. Veebiseminarid on kõigile tasuta.
Vaata Oskuste Akadeemia veebiseminari salvestust.
Veebiseminari slaididelt leiad Ingrid Maadvere ja Kerli Požogina soovitatud tööriistade ja veebikeskkondade aktiivsed lingid.