Перейти к содержимому
Esileht » Mittetaotletavate kutsete arv on vähenenud

Mittetaotletavate kutsete arv on vähenenud

Aastate lõikes on vähenenud selliste kutsete osakaal, millel on kehtiv kutsestandard, ent mida keegi ei taotle. Kasutuseta seisvate kutsestandardite vähendamine on olnud teadlik töö.

Kutsestandardite koostamine, nende ajakohasena hoidmine ning kutse andmise õiguspärasuse tagamine on ressursi- ja ajamahukas ülesanne, mis nõuab sadade inimeste panust. Kutsekoja eesmärk on aastaid olnud selliste kutsestandardite osakaalu vähendamine, mille alusel ei anta kutseid ning mis ei ole ka õppekava aluseks. Kui kutsestandardi koostamise töörühm on jõudnud üksmeelele, et kasutust mitte leidnud standard on ebavajalik, on see saadetud arhiivi. Ent sageli on töörühmad leidnud, et kehtivat standardit on kindlasti tarvis ja on lubanud asuda kutset populariseerima.

2023. aastal oli kutseid, millele oli võimalik kutset taotleda, 1583 (2022. aastal – 1540; 2021. a – 1547; 2020. a – 1657). Kutsete arvu mõjutab spetsialiseerumiste paljusus – iga spetsialiseerumine on eraldi kutse (nt ainuüksi treenerikutseid on 590). Spetsialiseerumisi on kokku 1113 ja kutsestandardeid, milles sisalduvad spetsialiseerumised, on kokku 84.

2023. aastal ei taotletud kutset 886 ehk 44% kutsete puhul. Seda on vähem, kui varasematel aastatel. 2022. aastal ei taotletud kutset 47%, 2021. aastal 55% ning 2020. aasta 53% kutsete puhul.  

Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu tunneb n-ö riiulikutsestandardite vähenemise trendi üle heameelt ning kinnitab, et liigutakse õiges suunas. Selliste kutsestandardite osakaal võiks veelgi langeda. „Seda, miks üks või teine standard ei ole kasutust leidnud, tuleb standardi kehtivusaja lõppemise lähenedes kindlasti analüüsida. Lihtsalt igaks juhuks standardit uuendada ei ole mõtet,“ sõnas ta.

Kutse andjate 2023. aasta aruannetest selgub, et põhjuste seas, miks mõnd kutset pole antud, on tihti olukorrad, kus spetsialiseerumisi on palju ning kõiki kutseid igal aastal ei taotleta (nt treeneri kutsed); valdkonnas töötavate isikute arv on väike, mistõttu ei ole igal aastal kutse taastõendajaid (nt justiits- ja kohtuteenistuse kutseala kutsed); vastuvõtt kutseõpesse ja ka kutseeksamid toimuvad üle aasta (nt käsitöö kutsed). Sagedased on ka olukorrad, kus kutstunnistus ei ole töötamiseks vajalik, mistõttu on huvi kutse taotlemise vastu väike (nt iluteenuste valdkonna kutsed).

Aruannetest selgub, et kutse andjad on möödunud aastal kutsete populariseerimisele rõhku pannud. Kutse taotlemise võimalusi on tutvustatud nii valdkonna töötajatele, tööandjatele, õpetajatele kui õpilastele. Tõstetud on ka klientide ja tarbijate teadlikkust, et nad oskaksid küsida teenusepakkujalt kutsetunnistust kui kompetentsust kinnitavat tõendit.

Loe lisaks

Kutse andjal on taotleja toetamiseks hulk võimalusi

Kutse populariseerimiseks tuleb jõuda nii potentsiaalse taotleja kui ka tööandjani

Перейти к содержимому