Kutsekoda on koostöös partneritega ülesse ehitamas oskuste süsteemi ning kaasab eksperte arendustes kaasa rääkima. Kes on ekspert ning mida üheskoos arendatakse?
Oskuste süsteemi eksperdiks olemisega kaasneb võimalus aktiivselt kaasa rääkida neljal olulisel teemal: kutsesüsteemi reform, oskuste süsteemi digiarendused, oskuste register ning oskuste hindamine ja tunnustamine.
Tänaseks on ekspertide abi kasutatud eelkõige oskuste registri ning digiarenduste juures, toimunud on ka omajagu temaatilisi fookusgrupi intervjuusid. Lähitulevikus aga suureneb märgatavalt ekspertide kaasamise vajadus just kutsesüsteemi arendusse, sest esile kerkivad sellised teemad nagu kutsestandardi paindlikum ja kiirem loomine või uuendamine ning kutse taotlemise e-keskkond.
Kutsume kõiki, kes soovivad aktiivselt kaasa mõelda, eksperdiks registreeruma SIIN.
Mis on mis oskuste süsteemis
Keerukas ja tundmatus paigas orienteerumisel on abiks korralik teekaart, mille lahutamatu osa on legend. Oskuste süsteemi legend koosneb tähtsamatest mõistetest.
Oskuste süsteem – oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteem.
Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ja ESF-i projekti raames loodava oskuste süsteemi juurde kuuluvad ka teenuste ja analüüsikeskkonnad. Oskuste ja kutsete süsteemi digilahendustest saab tööriist nii töö- ja õpivalikute tegijatele, nende toetajatele kui ka tööandjatele, koolitajatele ja õppekavade koostajatele. Süsteemi hakatakse kasutama oskuste (enese)hindamiseks, koolitusvajaduse ja õpivõimaluste kaardistamiseks, kutsestandardite ja ametiprofiilide koostamiseks, OSKA uuringuteks, kompetentsimudelite koostamiseks, õppekavade koostamiseks jm.
Õpi- ja karjääriteede planeerijale pakub oskuste süsteem tulevikus võimaluse kasutada digiloo sarnast vaid iseenda oskuste kohta käivat infosüsteemi, mis loob, koondab ja seostab omavahel erinevad andmed ning esitab need kasutaja eesmärke arvestaval viisil.
Süsteem arendatakse välja etapi kaupa:
1) oskuste kirjeldamise keskkond (mai 2024),
2) oskustega seotud teenuste keskkond (2025) ja
3) oskuste analüüsikeskkond (2026).
Esimene etapp ehk kirjeldamise keskkond on juba arendusjärgus ning selle potentsiaalseid võimalusi saab näha esimese etapi prototüübis (seisuga veebruar 2023):
10-minutiline video, mis annab kiire sissevaate;
prototüüp Firgmas (prototüübi navigeeritavad ja interaktiivsed osad ilmuvad siniste kastidena siis, kui lehel suvalisel kohal klikkida).
Oskus – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.
Oskuste süsteem teeb oskusel ja kompetentsil vahet vaid ekspertkeskkondades, nt kutsesüsteemis, kus kompetents tähistab demonstreeritud või demonstreeritavat toimivust konkreetses olukorras või kontekstis. Tavakasutaja jaoks prevaleerib eelkõige oskuse mõiste, sest tema jaoks pole oskusel ja kompetentsil vahe tegemisel funktsionaalset väärtust.
Oskuse kirjeldamiseks ja seostamiseks teiste andmesüsteemidega kasutab oskuste süsteem mitmeid infovälju, millest leiab ülevaate eelmise mõiste juures toodud linkidel.
Amet (kasutajaliideses) / ametiprofiil (dokumentatsioonis) – töökohal või mingi elukutse piires täidetavate ja tasu eest tehtavate ülesannete komplekt.
Oskuste süsteemis on ametid jaotatud kahele tasandile, millest esimest võiks tinglikult nimetada ametialaks (sarnaste ametite kogum) ja teist ametiks (sarnaste tööülesannete kogum). Oluline erisus muude ametite klassifikaatorite või nimistutega on see, et ametiprofiilid on seostatud väga erinevate muude süsteemidega, nagu OSKA põhikutsealad, kutsegrupid, ISCO ametite klassifikaator jm.
Lisaväärtus oskuste süsteemi ametite juures on seegi, et kõik ametis vajalikud oskused on esitatud oskuste registri põhjal. See võimaldab kasutajal talle sobilikke ameteid kiirelt ja paindlikult leida või ka ametites vajalikke oskusi terviklikult analüüsida.
Oskuste register – tänapäeva tööturul vajaminevate oskuste süstematiseeritud nimistu.
Eesti oskuste register on oma olemuselt Euroopa oskuste klassifikaatori (ESCO) edasiarendus. Register on üles ehitatud hierarhiliselt, koosnedes viiest tasandist, millest esimesed tasandid (klassifikaator) on üldisemad ja viimased (kataloog) detailsemad ning sagedamini uuendatavad. Oskuste registri tööversioon on kättesaadav siit.
Teemaviide – tunnus, mille abil rühmitatakse sama teema või valdkonnaga seotud oskused.
Kui oskuste register koosneb omavahel hierarhilises seoses olevatest kontseptidest, mille klassifitseerimise aluseks on tegevuse üldine funktsioon, siis oskuste teemaviidete abil saab seostada oskusi üle kogu registri mõne muu ühisnimetaja alusel. Taolisteks teemarühmadeks on näiteks roheoskused, digioskused ja ettevõtlusoskused.
Artikli autor on Ave Ungro, Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuht