Kutse saajate arv on aasta-aastalt tasapisi kasvanud, kuid osakaal võrreldes aasta varasemaga jäänud peaaegu samaks. Kui möödunud aastal ei omistatud kutset 15 protsendile taotlejatest, siis 2019. aastal ei õnnestunud kutset saada 13 protsendil taotlejatest.
Möödunud aastal taotleti 14 768 kutset. Neist 6323 oli koolilõpukutsed, 6118 töömaailma kutsed, 2189 taastõendajad ning 138 neid, kes said taotletust erineva kutsetaseme. Kutseid väljastati kokku 12 582.
Enim väljastati kutseid neljanda taseme kokkadele (380), kuuenda taseme laagrikasvataja-juhatajatele (osakutse; 355), kolmanda taseme turvatöötajatele (348), neljanda taseme laagrikasvatajatele (osakutse; 290) ning seitsmenda taseme diplomeeritud ehitusinseneridele (spetsialiseerumine hoonete ehitus; 257).
Kõige edukamad olid toiduainetööstuse ja põllumajanduse ning kultuuri valdkonna kutse taotlejad, kellest sai kutse 96%, hariduse kutse taotlejad, kellest sai kutse 94% ning teenindusvaldkonna kutse taotlejad, kellest sai kutse 93%.
Ebaõnnestujaid oli enim infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas (35%), transpordis ja logistikas (31%), metsanduses (29%) ning tehnika, tootmise ja töötlemise alal (23%).
Eelmisel aastal tegutses Eestis kokku 109 avaliku konkursiga valitud kutse andjat. Kutse andjateks on erinevad erialaseltsid ja liidud, aga ka kutse- ja kõrgkoolid.
Uute kutse andjatena asusid mullu tegutsema Eesti Autoinseneride Liit, kes annab välja autoinseneri kutseid, Eesti Matkaliit aktiivtegevuste instruktori kutse välja andmise õigusega ning Dokumendihaldurite Ühing teabehalduse korraldaja kutsete välja andjana.
Kutse on kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.
Osakutse puhul on tõendatud ja hinnatud üks või mitu kompetentsi, mis võib olla iseseisev väljund tööturule, kuid võib olla ka osaks tervikkutse taotlemisel.