Möödunud aastal uuendati õpetaja kutsestandardeid ning käesoleval aastal hakkas kehtima õpetajate karjäärimudel. Süsteemid on omavahel tugevalt seotud, kuid siiski kaks eri asja.
Kutsestandard on kutsenõukogu otsusega kinnitatud dokument, kus on kirjeldatud õpetaja töö tegemiseks vajalikud kompetentsid. Kutsestandardid on seotud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega, kus kõrgematel tasemetel on ka kõrgemad nõuded teadmiste, oskuste, vastutuse ning iseseisva tegutsemise ulatusele. Kutsestandardid on õppekavade koostamise ja kutse andmise aluseks.
Õpetaja kutsestandardid, mille on kinnitanud hariduse kutsenõukogu, läbisid möödunud aastal olulise uuenduskuuri ning lisandus uus, 5. taseme standard. Hetkel kehtib viis õpetaja kutsestandardit.
Õpetaja kutset saab taotleda inimene, kellel on vähemalt aastane töökogemus kas pedagoogilisi kompetentse eeldaval töökohal (tase 5 ja tase 6) või õpetajana (alates õpetaja, tase 7). Kutse andmisel hinnatakse, kas taotlejal on kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid omandatud. Õpetaja kutseid annab Eesti Õpetajate Liit, kelle kodulehel on kutse taotlemise eeltingimused ja taotlemise protsess põhjalikumalt lahti kirjutatud.
Karjäärimudel
Õpetajate karjäärimudel, mis hakkas kehtima tänavu 1. märtsist, on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud dokument. Karjäärimudeliga soovitakse innustada kvalifikatsioonita õpetajaid kutset omandama ning kvalifikatsiooniga õpetajaid ennast professionaalselt arendama.
Karjäärimudelis on astmeid neli ja need on kutsestandarditega tihedalt seotud, kuid karjääriredelil saab edasi liikuda ka siis, kui inimesel on kvalifikatsiooninõuetele vastav haridus, aga ta ei ole omandanud kutset kutsesüsteemi mõistes (st läbinud kutse taotlemise protsessi Eesti Õpetajate Liidu juures). Näiteks põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetajakutse võib olla saadud ka ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist.
Erandlik on karjäärimudeli kõige kõrgem, meisterõpetaja tase, kus inimene peab olema Eesti Õpetajate Liidu juures kutse taotlemise protsessis tõendanud, et tal on 8. taseme kutsestandardile vastavad kompetentsid olemas.
Õpetaja karjäärimudeli astmed on järgmised.
- Alustav õpetaja – õpetajatööd alustav või veel kvalifikatsiooni omandav õpetaja. Tal on õpetaja, tase 7 kutse või siis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, kuid puudub õpetaja, tase 7 kutse.
- Õpetaja – kvalifikatsiooninõuetele vastav professionaalne õpetaja. Tal on õpetaja, tase 7 kutse või siis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, kuid puudub õpetaja, tase 7 kutse.
- Vanemõpetaja – kogenud õpetaja, kes panustab ka kolleegide juhendamisse ja kooli arengusse. Tal on vanemõpetaja, tase 7 kutset või vastab vanemõpetaja, tase 7 standardis kirjeldatud kompetentsidele.
- Meisterõpetaja – tipptasemel õpetaja ja haridusuuenduste eestvedaja, kes panustab piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil. Tal on meisterõpetaja, tase 8 kutse.
Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel on esitatud õpetaja karjäärimudeli kohta selgitav skeem ja juhendmaterjal ning lahti kirjutatud vastused enamlevinud küsimustele.
Loe lisaks: Septembrist hakkavad kehtima uued õpetaja kutsestandardid