Haldusakti põhjendamine (HMS § 56)

• Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
• Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
• Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
• Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
• Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti põhjendamine selle seaduslikkust kontrollival asutusel otsustada, kas haldusakt on seaduslik, kuna haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud.
• NB! Kollektiivne otsus ei vabasta põhjendamise kohustusest!
• Haldusakti põhjendamine koosneb reeglina kahest olulisest komponendist: subsumeerimine ja kaalutlusõiguse teostamine.
  • Subsumeerimine tähendab faktiliste asjaolude paigutamist õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla, nt kui kutse eeldusena on sätestatud ehitusalase kõrghariduse olemasolu, tuleb tuvastada, kas faktiliselt selline haridus on omandatud.
  • Kaalutlusõiguse teostamine tähendab normist tuleneva otsustusvabaduse teostamist, nt kui kutse andjale on antud kaalutluspädevus väljastada kutsetunnistus tavapärasest lühema kehtivusajaga või kui otsuse tegemisel tuleb kohaldada määratlemata õigusmõistet, nt „hea tava“.
• Kaalutlusvead
  • Kaalutlusõiguse teostamata jätmine. Kaalutlusnorm kohustab haldusorganit kaalumist läbi viima ja selle teostamata jätmine on kaalutlusviga.
  • Kaalutlusõiguse ületamine. Kaalutlusnorm seab haldusorganile otsustamise piirid, millest ei tohi väljuda (valida tagajärge, mida ei ole õigusnormiga ette nähtud).
  • Kaalutlusõiguse mitte eesmärgipärane kohaldamine (kõrvalekaldumine seaduse eesmärgist ja mõttest).
  • Põhiseaduslike väärtustega mittearvestamine, eelkõige proportsionaalsuse põhimõtte eiramine (sobimatu või ebaproportsionaalne tagajärg, õiguspärase ootuse eiramine).
  • Väljakujunenud halduspraktikast põhjendamatu kõrvalekaldumine (võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine).
  • Kaalumise puudulikkus (ei selgitata välja kõiki olulisi asjaolusid või jäetakse need tähelepanuta).
• Haldusakti teatavaks tegemine
  • Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist HMS § 61 lg 1
  • Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. HMS § 62 lg 1 Vt konkreetse kutse andmise korra nõudeid
  • Positiivne otsus saab teatavaks, mh kutsetunnistuse registrisse kandmisega.
  • Negatiivne otsus tuleb HMS § 62 lg 2 kohaselt kätte toimetada
  • Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel erisäte KutS § 22 lg 2: tähtkiri ja teade AT-s

Hea teada

Kellele tuleb vaie esitada?
Vaie tuleb esitada vaideorganile, milleks kutse andmise menetluses on kutse andja kutsekomisjon.

Mis on vaide esitamise tähtaeg?
Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul kutse andmise/mitte andmise otsusest teadasaamisest.

Mida teha, kui tähtaeg on mõjuvatel põhjustel mööda lastud?
Mõjuval põhjusel mööda lastud tähtaeg tuleb põhjendatud juhul ennistada.

Mida saab vaide esitaja nõuda?
Vaide esitaja saab nõuda kutse andmise/mitte andmise otsuse osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist.

Mida teha, kui vaie on puudustega?
Puudustega vaides aitab vaideorgan puudused kõrvaldada või annab isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Millal vaie tagastatakse seda sisuliselt lahendamata?
Vaie tagastatakse 7 päeva jooksul kirjaliku põhjendatud otsusega, kui:

• isikul puudub õigus vaie esitada;
• vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud;
• mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata;
• samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus;
• samas asjas toimub kohtumenetlus.

Mis on vaide lahendamise tähtaeg?
Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul, mida võib pikendada 30 päeva võrra (kokku 40 päeva). Pikendamisest tuleb teatada vaide esitajale.

Mis vormis vormistatakse vaideotsus?
Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.

Millised on isiku õigused, kelle vaie jäi lahendamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti?
Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse saamisest kaebusega halduskohtusse, nõudes vaideotsuse ja algse otsuse tühistamist või üksnes vaideotsuse tühistamist, kui vaideotsusega rikuti tema õigusi muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine.

Mis on vaideotsuse sisu vaide sisulisel läbivaatamisel, kui isik on taotlenud kutse andmise/mitte andmise otsuse kehtetuks tunnistamist?
Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul saab vaideorgan vaide sisulisel läbivaatamisel kas vaide osaliselt või täielikult rahuldada ja otsuse vastavalt kehtetuks tunnistada või jätta vaidle rahuldamata.