Haridus- ja töömaailma paremaks ühildamiseks on kogu Euroopas hakatud ameteid, õppekavasid, aga ka indiviide kirjeldama senisest enam oskuste kaudu – milliseid oskusi ametikoht nõuab, milliseid koolis omandada saab, millised oskused inimesel olemas on.
Eesti oskuste süsteemi arendavad Kutsekoda ning Haridus- ja Teadusministeerium, tööd rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“ (2022–2029).
Oskuspõhine lähenemine
Vajaduse oskuste süsteemi järele on tinginud töömaailma olukord, kus ametite ja kutsete kõrval peetakse järjest olulisemaks töötajate oskusi. Töömaailma mitmekesistumine (erinevad töökeskkonnad, muutuvad ülesanded, suurem rõhk digitehnoloogial jmt) on toonud kaasa vajaduse ja motivatsiooni elukestvalt õppida ning järjest enam omandatakse oskusi ka väljaspool formaalharidust.
Tekkinud on ka olukord, kus samast ametinimetusest rääkides peetakse silmas erinevat oskuste komplekti (nt projektijuht, assistent) ning riikide vahel on sama ametinimetusega töötajale oskuste mõttes erinevad ootused ja nõuded (nt meditsiinitöötajad, turvatöötajad). Rohe- ja/või digipöörde kontekstis on tööturul vajadus täiesti uute oskuste järele.
Peaesineja, The Burning Glass Institute’i president Matt Sigelmani kõne „Innovatsioon ja elukestev õpe inimesekeskse majanduse võtmes“ 19. septembril 2024 toimunud Kutsekoja rahvusvahelisel konverentsil„Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“.
Kuula täispikka ettekannet siit:https://youtu.be/fijcbWf-anw?si=rs-aTndyY1Bxqt5l.
Sihtrühm
Loodavast oskuste süsteemist saavad kasu kõik tööturu osapooled, esmajoones järgmised kasutajarühmad:
- õpi- ja karjääriteede planeerijad (karjääri alustavad noored, karjääripööret planeerivad töötajad, kvalifikatsiooni tõsta soovijad, töökoha vahetajad, erialase väljaõppeta tööotsijad, vähenenud töövõimega inimesed, töötada soovivad pensionärid);
- tööjõu- ja oskuste vajaduse uurijad;
- karjäärinõustajad;
- tööandjad;
- koolituste planeerijad;
- töövahendajad;
- haridusasutused.