Viimsi Gümnaasiumis pannakse suurt rõhku üldoskuste arendamisele ja karjääriõppele. Kutsekoja oskuste tiimil oli meeldiv võimalus sealse kooliperega kohtuda, et rääkida oskustest ning arutada võimalusi oskuste klassifikaatorit ühiselt testida ja edasi arendada.
24. novembril toimus Viimsi Gümnaasiumis „21. sajandi oskuste päev“. Kutsekoja oskuste süsteemi meeskonnast käisid noortele esinemas Ave Ungro ja Killu Mei ettekandega „Maailma kõige tähtsamad oskused“.
Rõhutasime, et maailma kõige tähtsamad oskused on üldoskused nagu enesejuhtimis-, mõtlemis- ja lävimisoskused, sest neid läheb vaja alati ja sõltumata konkreetsest ametist. Sellist rõhuasetust kasutada oli Viimsi Gümnaasiumis igati loomulik, sest kool tähtsustab oma õpikäsituse keskse tegevusena just õpilase arengu järjepidevat toetamist.
Lahkasime üldoskusi lähemalt, tuues iga oskuse juurde kolm alamoskuse näidet. Nimetatud oskused said seostatud ka konkreetsete ametitega meie loodavast oskuste registrist. Ilmestasime vajaminevaid üldoskusi väljavõttega 15. novembril nähtud-kuuldud filmitööstuse veebikonverentsi „Film Skills in the Baltics“ paneeldiskussioonist, kus muu hulgas vaeti, mis üldoskused tulevad kasuks filmitööstuses.
Kohtumise lõpuks esitasime noortele küsimuse, mis neile loodetavasti hiljemgi mõtteainet pakub: millist üldoskust sa enda juures kõige enam arendada soovid? Ootuspäraselt tuli vastuseid seinast seina, kuid enim arvatakse endal olevat vajaka just suhtlemisoskusest.
Üldoskused on kapital
Kutsekoja esindajate kohtumine jätkus eravestlusega koolijuht Karmen Pauliga, mille käigus arutati edasisi koostöövõimalusi. Viimsi Gümnaasium on ajakohastamas oma 21. sajandi oskuste mudelit, mis koosneb viiest tulevikuoskusest: kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine, koostöö, suhtlemine, enesejuhtimine ning loovus ja ettevõtlikkus. Kool on väga huvitatud Kutsekoja oskuste klassifikaatorist ja innukalt valmis meie oskuste registri veebiversiooni esimesel võimalusel noortele testida andma.
Viimsi Gümnaasiumis on karjääriõpe kohustuslik. Stuudiumi jooksul tuleb õpilastel käia kolmel korral töövarjuks ning osaleda kooli pakutavatel loengutel ja iseseisvalt ka vabatahtlikus töös. Seega on kooli küpsuseksamile pääsemiseks vaja kolme aasta jooksul kuulata 15 külalisloengut ja panna nende analüüside põhjal kokku õpimapp. Küpsuseksami eesmärk on hinnata, kuidas on õpilane gümnaasiumi jooksul arendanud oma üldpädevusi ja 21. sajandi oskusi.
Esinemine üldhariduskooli gümnaasiumiastmes ehk peatsetele (töö)ellu astujatele aitab loodetavasti tuua noortele veelgi lähemale arusaamise, et lisaks teadmistele, mida kool pakub näiteks eesti keele, matemaatika või loodusteaduste tundides, peitub sama kaalukas kapital ka oskuses olla näiteks allikakriitiline meediatarbija, toimekas meeskonnamängija, kiire kohaneja või aktiivne kuulaja. Sugugi mitte vähem tähtis pole oskus olla lihtsalt väärt inimene, kes kogu elu vältel oma teadmisi ja oskusi täiendab, et järjekindlalt oma eesmärke saavutada, loovalt ja kiirelt ülesandeid või probleeme lahendada, iseseisvalt otsuseid langetada, suundumustega kaasas käia jne.
Killu Mei, oskuste registri toimetaja