OECD tööturuökonomist Patricia Navarro-Palau sõnul näitavad nende analüüsid, et paljude riikide tööturul pööratakse kvalifikatsioonide kõrval aina enam tähelepanu oskustele. Üha olulisemaks muutub oskuspõhiste süsteemide arendamine, milles mõned riigid on teistest juba mitu sammu ees.
Mida tähendab oskuspõhine lähenemine tööturul ja kas seda mõistetakse eri riikides ühtemoodi?
Oskustepõhine lähenemine (skills-based või sagedamini skills-first approach) seab värbamisel, karjääri kujundamisel, koolitamisel ja tööjõu arendamisel kesksele kohale tõendatud oskused. Kvalifikatsioone ja töökogemust käsitatakse seejuures täiendavate näitajatena, mitte peamiste eeltingimustena.
OECD määratluse järgi tähendab see eelkõige keskendumist sellele, mida inimene oskab, sõltumata sellest, kus või kuidas ta oma oskused omandas.
Samas ei mõisteta seda käsitlust kõikjal ühtemoodi. Mõnes riigis ja organisatsioonis keskendutakse peamiselt oskuspõhisele värbamisele, näiteks loobutakse ebavajalikest haridustaseme nõuetest. Teistes rakendatakse laiemat süsteemset lähenemist, mis hõlmab oskuste taksonoomiaid, moodulõpet, mikrokvalifikatsioone, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist, karjäärinõustamist ning oskuste passe.
Terviklik oskuspõhine süsteem eeldab nii oskuste arendamist kui ka nende tunnustamist, mida toetavad ühine oskuste keel ning toimivad tugistruktuurid.
Meie raport „A Skills-First Labour Market“ käsitleb oskuspõhise lähenemise olemust ning toob näiteid selle rakendamisest eri riikides.
Millistes riikides leidub kõige huvitavamaid näiteid oskuspõhise lähenemise rakendamisest? Kuhu paigutub nende kõrval Eesti?
Patricia Navarro-Palau
Meie raportis „A Skills-First Labour Market“ esitatud analüüsi põhjal on oskuspõhiseks tööturuks valmisoleku esirinnas Austraalia, Rootsi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Neid riike iseloomustavad tugevad õppesüsteemid, hästi arenenud oskuste tunnustamise mehhanismid ja toetav institutsionaalne keskkond.
Mõned huvitavad näited.
- Austraalias arendatakse terviklikku riiklikku oskuste taksonoomiat (National Skills Taxonomy), kasutades ulatuslikku sidusrühmade kaasamist, andmeanalüüsi ja tehisintellekti vahendeid, et toetada üleminekut oskuspõhisele süsteemile kogu riigis.
- Ühendkuningriigis arendatakse standardset oskuste klassifikaatorit (Standard Skills Classification) ja ametialade kaarte (Occupational Maps), mis seovad omavahel oskused, ametid, kvalifikatsioonid ja karjääriteed.
- Prantsusmaa ühendab oskustel põhinevad ametikirjeldused, riikliku digitaalse oskuste passi, kuhu koondatakse inimese haridus-, töö- ja oskusteave, ning tugeva varasema õpi- ja töökogemuse tunnustamise süsteemi. Kuigi see ei ole veel laialt levinud, kasutatakse Prantsusmaal ka uuenduslikku oskuspõhist värbamist, kus kandidaate hinnatakse simulatsiooniülesannete abil.
- Singapur: võib-olla kõige terviklikum näide sellest, kuidas oskuste prognoosimine ja analüüs, ühine oskuste keel, mikrokvalifikatsioonid, paindlikud õppimisvõimalused ning oskuste passid on ühendatud terviklikuks süsteemiks.
Eesti liigub oskuspõhise tööturu suunas. Oskuste süsteemi jätkuv arendamine, selle kavandatav lõimimine OSKA prognoosisüsteemiga ning Oskuste Kompass loovad selleks hea aluse.
Kuidas saab haridussüsteem tööturu ootustega sammu pidada? Mis on kõige keerulisem?
Selleks, et haridussüsteem suudaks muutuvate tööturu vajadustega sammu pidada, peab olema täidetud mitu tingimust. Esiteks vajavad riigid tugevat oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi. Eestis on selline süsteem juba olemas ning liigutakse selle poole, et pakkuda infot ka üksikoskuste tasandil. Teiseks peab teave praeguse ja tulevase oskuste vajaduse kohta jõudma tõhusalt asjaomaste osapoolteni ning olema nende jaoks usaldusväärne. Seda rolli täidab Kutsekoda juba edukalt. Kolmandaks peavad haridus- ja koolitussüsteemid suutma muutuvatele oskusvajadustele piisavalt kiiresti reageerida.
Reageerimisvõime parandamiseks peavad haridus- ja koolitussüsteemid muutuma modulaarsemaks, pöörama rohkem tähelepanu õpiväljunditele ja oskustele ning arvestama senisest enam tööandjate vajadustega. Mõnel juhul võib see tähendada ka tööandjate otsesemat osalemist õppeprogrammide kavandamises ja elluviimises.
Üks olulisemaid probleeme, eriti kõrghariduses, on vastuseis muutustele. Kõrgkoole nähakse sageli eelkõige institutsioonidena, mille ülesanne on kujundada teadlikke, kriitiliselt mõtlevaid ja ühiskonnaelus aktiivselt osalevaid kodanikke, samas kui õppijatele tööturul vajalike oskuste andmist käsitatakse mõnikord teisejärgulisena. Seetõttu võivad mõned ülikoolid olla tõrksad kohandama õppeprogramme ja õppekavasid viisil, mis vastaks otsesemalt tööandjate vajadustele.
Milline roll jääb oskuspõhise lähenemise puhul koolitustele, kvalifikatsioonidele ja oskusi tõendavatele tunnistustele?
Koolitused, kvalifikatsioonid ja muud oskusi tõendavad tunnistused jäävad oluliseks, kuid nende roll muutub. Selle asemel, et käsitada neid peamiste kompetentsuse tõenditena, tuleks neid oskuspõhise lähenemise puhul vaadelda ühe võimalusena paljudest, mille abil inimene saab oma oskuste taset näidata. Formaalharidus jääb eriti oluliseks reguleeritud kutsealade puhul.
Samal ajal muutuvad mikrokvalifikatsioonid ja lühikursused üha olulisemateks sihipärase oskuste täiendamise ja ümberõppe vahenditeks. Varasema õpi- ja töökogemuse tunnustamine võimaldab töökogemuse ja informaalse õppe kaudu omandatud oskused muuta tunnustatud kvalifikatsiooniks või selle osaks. Oskuste hindamine ja oskuste passid aitavad aga muuta inimese kompetentsid nähtavamaks.
Kokkuvõttes ei kao kvalifikatsioonid ja muud tunnistused kuhugi. Neist saab üks osa laiemast ökosüsteemist, mille eesmärk on muuta inimeste oskused nähtavamaks.
Kas piiriülene töötamine muutub lihtsamaks või keerulisemaks?
Oskuspõhiste süsteemide üks eelis on see, et need muudavad töötajate oskused paremini nähtavaks ja ülekantavaks eri tegevusalade, ametite ja riikide vahel. Ühised oskuste taksonoomiad, oskuste passid ja tunnustamissüsteemid võivad vähendada sõltuvust riiklikest kvalifikatsioonidest, mida on rahvusvaheliselt sageli keeruline võrrelda. Sellised algatused, nagu Euroopa Liidu oskuste ülekantavuse algatus (Skills Portability Initiative) ja rahvusvaheliste oskuste taksonoomiate arendamine, näitavad liikumist piiriülese töötamise lihtsustamise poole. Seega peaks oskuspõhisel tööturul muutuma põhimõtteliselt lihtsamaks ka sobiva töötaja leidmine rahvusvaheliselt.
Peamine väljakutse on süsteemide koostalitlusvõime. Kui riigid arendavad erinevaid oskuste kirjeldamise ja tunnustamise süsteeme, võib piiriülene liikuvus osutuda keeruliseks. Kui aga oskuste raamistikud muutuvad rahvusvaheliselt paremini ühitatavaks, peaks piiriülene töötamine muutuma lihtsamaks kui praegu, mil süsteemid tuginevad suuresti kvalifikatsioonidel.
Milliste hariduse ja tööturuga seotud teemadega OECD praegu tegeleb? Millised on olnud viimase aja olulisemad järeldused?
Töötan OECD oskuste ja tulevikuvalmiduse üksuses (Skills and Future-Readiness Division), kus keskendume täiskasvanuõppele, tööjõu ja oskuste puudujääkidele ja mittevastavusele ning töö tulevikule. Praegu osaleme mitmes projektis. Näiteks avaldame sel aastal raportid, mis käsitlevad oskuste ja koolituste tasuvust, OECD riike hõlmava oskuste puudujäägi analüüsi, „Skills for Jobs“ projekti ning täiskasvanuõppe algatust, sh mikrokvalifikatsioone. Paralleelselt analüüsime oskuste puudujääke mitmes riigis ning uurime tehisintellekti mõju tööturule. Samuti tegeleme uue projektiga, mis käsitleb oskuste mittevastavust PIAAC täiskasvanute oskuste uuringus osalevates riikides. Raport peaks ilmuma 2027. aastal ning võib olla, et seda tutvustatakse järgmisel aastal Eestis kohapeal.
Nende projektide tulemused on üsna mitmekesised. Kui keskenduda meie tööle oskuste ja koolituste tasuvuse valdkonnas, siis üks oluline järeldus on, et kahe PIAAC uuringutsükli võrdluses näivad oskused olevat muutunud tööturul hariduskvalifikatsioonidega võrreldes olulisemaks. Samuti näeme, et näiteks meeskonnatöö, juhtimise ja projektijuhtimise koolitustel osalemine kaldub seostuma paremate tööturuväljunditega. Need järeldused kinnitavad oskuste kasvavat tähtsust tööturul.
OECD tööturuökonomist Patricia Navarro-Palau astub üles ka 11. novembril Kutsekoja konverentsil „Iga oskus loeb“, mida saab jälgida ka veebiülekandes.
Vaata lisaks
Tulevikutrendide kogumikus analüüsitakse tööturu riske ja võimalusi kümnendi vaates
Tööturu trendide prognoosimine lubab nuusutada tuleviku tuult