Digitunnistus toob haridusmaailma uuele tasemele, muutes andmete haldamise ja jagamise lihtsamaks kui kunagi varem. Sigrid Ester Tani jagab oma teadmisi, selgitades, mis on digitunnistus, kuidas see töötab ja millal võiksime näha selle laiemat kasutuselevõttu.
Mis on digitunnistus ja milleks seda kasutatakse?
Millal on plaanitud täielik üleminek digitunnistustele ja kuidas see protsess toimub?
Digitunnistus ehk e-tunnistus on elektrooniline dokument, mis tõendab isiku haridust, kutset või muud kvalifikatsiooni digitaalses vormis. See asendab pabertunnistuse ning võimaldab kiiresti ja turvaliselt edastada tõendit omandatud hariduse või kvalifikatsiooni kohta erinevatesse süsteemidesse või osapooltele. Eestis suudavad mitmed registrid (nt majandustegevuse register ja kutseregister) juba omavahel suhelda, tõendades kvalifikatsiooni automaatselt. Selline registripõhine lahendus on samuti digitaalne viis kvalifikatsiooni kinnitamiseks.
Alates 2021. aastast saavad põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad vaadata oma e-tunnistusi. E-tunnistuse andmed on olemas pärast 2004 põhikooli või gümnaasiumi lõpetanute kohta. Juunist 2023 saavad ka kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide lõpetajad oma tunnistusi Haridusportaali kaudu vaadata, kuna nende tunnistuste andmed on Eesti hariduse infosüsteemis olemas. Avalik-õiguslike ülikoolide süsteemide liidestamine EHIS-ega on käimas ja loodetavasti on ülikoolilõpetajate andmed peagi digitaalselt kättesaadavad. Alustatud on ka täiskasvanute täienduskoolituste e-tunnistuste andmete kogumisega infosüsteemi Juhan kaudu. Süsteemiga liidestunud koolitusasutuste tunnistusi saab koolituse läbinu vaadata ja alla laadida järgmisel aastal.
Sigrid Ester Tani
Lõputunnistuse tõendi vaatamiseks ja allalaadimiseks tuleb
- logida portaali www.haridusportaal.edu.ee sisse ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart-ID, pangalingi, Euroopa Liidu liikmesriigi ID või HarID autentimiskeskkonna kaudu ning
- valida avanenud töölaua vaates sakk “Tunnistused”.
Kasutajale kuvatakse talle välja antud lõputunnistuste nimekiri ning ta saab
- avada vaatamiseks lõputunnistuse;
- laadida alla Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga lõputunnistuse faili;
- anda teistele kasutajatele (näiteks kool, tööandja) ligipääsu oma lõputunnistuse andmetele;
- hallata teistele kasutajatele antud ligipääse.
Kuidas tagatakse digitunnistuste turvalisus ja autentsus, et vältida pettusi või võltsinguid?
Digitunnistuste turvalisuse ja autentsuse tagamine on äärmiselt oluline nii kodaniku kui ka riigi vaates.Digitunnistuse autentsus tagatakse peamiselt järgmiste meetmetega.
1. Digitaalne allkirjastamine ja sertifikaadid
Digiallkirjad on üks kõige usaldusväärsemaid viise tõendamaks dokumendi autentsust. Igal digitunnistusel on ametlik digiallkiri, mis kinnitab selle päritolu ja sisu terviklikkust. Digiallkirjale lisandub ka alati aegtembeldus infoga, millal tunnistus on väljastatud.
2. Krüptograafia ja turvaprotokollid
Digitunnistusi hoitakse ja edastatakse krüptitud kujul, mis kaitseb dokumente volitamata ligipääsu eest. Krüptograafiliste võtmetega kindlustab tunnistuse saatja, et ainult autoriseeritud osapooled saavad tunnistust vaadata või jagada.
3. E-tunnistus on seotud riiklike registrite ja andmebaasidega
Eestis on haridus- ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad digitunnistused seotud riiklike andmebaasidega, nagu Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) ja kutseregister, mis sisaldab kõiki ametlikke haridust tõendavaid dokumente. See tagab, et kõik väljastatud tunnistused on kontrollitavad ja autentsed.
Need andmebaasid on kaitstud rangete andmekaitse- ja turvaprotokollidega, et vältida andmete lekkeid või pettusi. Lisaks on Eesti riiklike registrite andmed salvestatud turvaliselt andmesaatkonda.
4. Eesti kasutab digitunnistuste terviklikkuse tagamiseks plokiahela tehnoloogiat
Plokiahela süsteemis on kõik andmed ja tehingud läbipaistvad ning muutumatud. Selle tulemusel on võimalik tunnistuste ajalugu ja kehtivust täpselt jälgida ning igasuguse petturliku tegevuse välistada.
Kuidas saavad õppurid ja tööandjad digitunnistusi kasutada?
Õppurid saavad digitunnistusi kasutada
- omandatud hariduse tõendamiseks järgmisse õppeasutusse kandideerimisel ning
- tööle kandideerimisel omandatud kvalifikatsiooni tõendamiseks, saates selle turvaliselt digiallkirjastatud ja krüpteeritud kujul.
Tööandjad saavad digitunnistusi kasutada
- töötajate värbamisel töötaja kvalifikatsioonis veendumiseks;
- töötajate kvalifikatsiooniinfo haldamiseks ja tõendamiseks ning seadusest tulenevate nõuete täitmiseks.
Digitunnistused võimaldavad tööandjal ka lihtsamalt hallata töötajate kvalifikatsioone puudtavaid andmeid. Tegemist on isikuandmetega, mistõttu kehtivad nende käitlemisele andmekaitse üldmäärusest tulenevad nõuded.
Milline on digitunnistuste rahvusvaheline aktsepteeritus ja kas Eesti digitunnistusi tunnustatakse ka teistes riikides?
Eesti on tuntud oma turvalise ja arenenud digitaalallkirja süsteemi poolest, mis vastab eIDA ehk elektroonilise identifitseerimise ja usaldusteenuste määrusele.
Siiski ei ole digitunnistused veel rahvusvaheliselt laialdaselt levinud, kui räägime just kvalifikatsiooni tõendavatest tunnistustest. Loodame, et Europassi digitaalsete õppetõendite lahendus parandab seda. Digitaalsete õppetõendite võrreldavuseks on juba kasutusele võetud ühtne andmete kirjeldamise mudel ELM (European Learning Model) ning sellega on juba ka võrreldud Eesti põhikooli ja gümnaasiumi tunnistuste andmevälju.
EDC (European Digital Credentials) süsteem on oluline samm rahvusvahelise hariduse ja kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks, aidates õppijatel ja töötajatel oma pädevusi ka üle riigipiiride turvaliselt ja läbipaistvalt tõendada.
Kuidas on digitunnistuste väljastamine seotud õppija isikuandmete kaitsega?
Digitunnistuste väljastamine on tihedalt seotud isikuandmete kaitsega, kuna haridust ja kvalifikatsioone tõendavad dokumendid sisaldavad tundlikku teavet õppija kohta. Selleks et tagada andmete turvalisus ja privaatsus, kasutatakse mitmeid tehnoloogilisi ja õiguslikke meetmeid. Kõik digitunnistuste väljastajad peavad järgima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ja Eestis ka isikuandmete kaitse seadust, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist. GDPR sätestab, et õppija isikuandmeid tohib töödelda ainult seaduslikel eesmärkidel ja vastavalt õppija nõusolekule. Tunnistuse väljastamise protsessis tagatakse, et ainult volitatud isikud saavad ligipääsu õppija andmetele.
Kõige olulisem on meeles pidada, et õppijal on täielik kontroll selle üle, kuidas ja kellele ta oma digitunnistusi jagab.
Kas digitunnistustele üleminek vähendab haridusasutuste halduskoormust? Kui jah, siis kuidas?
Jah, üleminek vähendab märkimisväärselt haridusasutuste halduskoormust, kuna pabertunnistuste blankettide tellimise, trükkimise, allkirjastamise, tembeldamise, arhiveerimise ja postitamise protsessid kaovad. See vähendab oluliselt personali töömahtu, kes muidu tegeleks nende protsessidega.
Dokumentide füüsiline säilitamine ja arhiveerimine võtab palju ruumi ja ressursse, kuid digitunnistuste puhul salvestatakse kõik andmed elektrooniliselt turvalistesse süsteemidesse.
Digitunnistuste väljastamine on enamasti automatiseeritud protsess, mis vähendab käsitsi tehtavat tööd. Kui õppija lõpetab õppeprogrammi, siis tema tunnistus genereeritakse automaatselt õppeinfosüsteemist ning andmed edastatakse riiklikku registrisse. Tunnistuse väljastamise protsessi automatiseerimine vähendab ka vigade tekkimise riski tunnistuste väljastamisel.
Milliseid väljakutseid võib digitunnistuste rakendamine kaasa tuua ja kuidas neid lahendatakse?
Digitunnistuste rakendamine toob kaasa mitmeid väljakutseid, mis on seotud tehnoloogia, kasutajate teadlikkuse ja süsteemide koostöövõimega. Esmalt on digitunnistuste edukaks rakendamiseks vaja turvalist ja töökindlat tehnilist infrastruktuuri. Väiksemates ja digitaalselt vähem arenenud haridusasutustes võib puududa vajalik IT-taristu. Selleks pakubki riik täienduskoolitusasutustele võimalust hoida enda õppijate andmeid turvaliselt infosüsteemis Juhan ning väljastada ka sealtkaudu tunnistusi. Haridusasutuste enda õppeinfosüsteemide liidestamine EHIS-ega on samuti viis, kuidas tagame keskselt ja turvatult isikute kvalifikatsioonidega seotud andmed.
Oluline digitunnistuste turvalisuse tagamisel on ka kasutajate teadlikkus ja digioskused. Seda ka tunnistust väljastava haridusasutuse töötajate seas, kes peavad järgima andmekaitse nõudeid ning oskama töötada õppeinfosüsteemidega, kust tunnistusele minevad andmed tekivad. Väljakutseks seejuures on niivõrd paljude osapooltega süsteemis ühtselt kõrgete turvanõuete tagamine.
Tänapäeval on väljakutseks digitunnistuste rahvusvaheline kasutamine ning aktsepteerimine, kuna eri riikide infosüsteemid ning kasutatavad digitaalse allkirjastamise ja digitemplite lahendused ei suhtle omavahel veel tõrgeteta.
Kuidas tagatakse digitunnistuste kättesaadavus ja kasutusmugavus kõigile õppuritele, sealhulgas neile, kellel puudub ligipääs tänapäevastele seadmetele või internetile?
Digitunnistuste kättesaadavuse tagamiseks tuleb kasutajaid teavitada ja koolitada, et nad teaksid digitunnistuste olemasolust, teaksid, kust enda tunnistusi leida ning kuidas andmeid turvaliselt edastada. Oluline on ka digitunnistustele ligipääsu tagamine mobiiltelefoni abil, kuna need on kasutusel rohkematel isikutel. Lisaks saavad isikud, kellel puudub ligipääs seadmetele või internetile, taotleda tunnistuse väljastanud haridusasutusest tunnistuse paberkoopia. Kutsetunnistuste puhul rakendatakse juba praegu põhimõtet, et peamine tunnistus isiku kutsekvalifikatsiooni kohta on vastav kanne kutseregistris ning isiku soovil tehakse sellest ka väljatrükk
Kuidas toetatakse haridusasutusi ja õpetajaid digitunnistustele üleminekul?
Haridus- ja Teadusministeerium toetab koolide üleminekut digitunnistustele, toetades koolide õppeinfosüsteemide andmevahetuse arendamist EHIS-ega, mis on keskne platvorm haridust tõendavate dokumentide väljastamiseks ja haldamiseks. EHIS-e kaudu saavad koolid digitunnistusi hõlpsasti väljastada ja jagada, ilma et peaksid looma oma eraldiseisvaid kasutajale mõeldud süsteeme. Ministeerium vastutab ka selle eest, et digitunnistuste tehnoloogiline lahendus vastaks andmekaitse- ning infoturbe nõuetele.
Ministeerium haldab riigikoolide õppeinfosüsteemi Tahvel, mida kasutavad kutsekoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, ning pakub koolidele nende kasutusel tehnilist tuge. Täienduskoolitusasutustele on loodud keskne infosüsteem Juhan, mis aitab väikestel koolitusasutusel enda õppijate andmeid turvaliselt hallata ning tulevikus ka digitunnistusi väljastada.
Ministeerium on loonud ka keskse haridusportaali, millele kodanikud oma tunnistustele lihtsalt ligi pääsevad ning mille kaudu ka enda kvalifikatsiooni tõendavaid digidokumente näiteks tööle kandideerimise, jagada saavad.
Sigrid Ester Tani, Haridus- ja Teadusministeerium, Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond, peaekspert
Kutsume teid osalema Europassi kommikul, kus räägime digitunnistuste turvalisusest, kasutusvõimalustest ning rahvusvahelisest aktsepteeritusest.
Europassi kommik “Kelle südametunnistusel on digitunnistused?” toimub 7. novembril kell 10, Zoom keskkonnas.
Esinejad: Sigrid Ester Tani, Aleksandr Graf ja Heli Oruaas.
Vaata lähemalt SIIT