Kutsekoja rahvusvahelisel konverentsil võtsid tippspetsialistid Eestist ja mujalt elukestva õppe võtmes luubi alla oskused ja nende väärtuse tööturul, oskuste tugisüsteemid ning oskuste hindamise, aga ka tehisintellekti mõju oskustele. Selgeks sai, et arengud tööturul on inimesekeskse majanduse suunas ning enesehindamisel on õppimises suur roll.
Oskuste aktiveerimise teemalise avapäeva peaesineja Matt Sigelman (USA) juhtis tähelepanu sellele, et inimesekeskses majanduses on uue oskuste raamistiku loomine hädavajalik. Teise, oskuste hindamisele keskenduva päeva peaesineja Johanna Rämö (Soome) valgustas meid, et enesehindamisel on õppimise protsessis oluline roll ning tudengitele peaks andma rohkem võimalusi oma arengut ise hinnata.
Kahel päeval toimus viis aruteluringi, millest võtsid osa oma ala tippspetsialistid Eestist ja mujalt. Konverentsi idee algataja ja sisuline eestvedaja, Kutsekoja oskuste suuna nõunik Ave Ungro avaldas: „Esinejad argumenteerisid aruteludes hästi oma seisukohti ja süvendasid arusaama sellest, milliseid oskusi tuleks õppida ja kuidas neid hinnata. Ja nagu ikka, oli meil ka palju häid lavataguseid vestlusi.“
Konverentsil esitles Kutsekoda Eesti oskuste süsteemi veebitööriista Oskuste Kompass. See on oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteem, mis aitab kümnete töövaldkondade, sadade ametite ja tuhandete oskuste seas paremini orienteeruda ning teadlikumaid karjääriotsuseid teha.
Ardo Kaljuvee fotogalerii
19.–20. septembril toimus Kutsekoja kahepäevane ja rahvusvaheline konverents „Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“. Arutelude teemad ja osalejad ning järelkaja on leitav konverentsi kodulehel konverents.kutsekoda.ee.