{"id":46347,"date":"2024-12-17T09:03:23","date_gmt":"2024-12-17T07:03:23","guid":{"rendered":"http:\/\/kutsekoda.ee\/?p=46347"},"modified":"2024-12-17T09:03:24","modified_gmt":"2024-12-17T07:03:24","slug":"vota-ja-kutse-hindamine-on-pohiolemuselt-samad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kutsekoda.ee\/ru\/vota-ja-kutse-hindamine-on-pohiolemuselt-samad\/","title":{"rendered":"V\u00d5TA ja kutse hindamine on p\u00f5hiolemuselt samad"},"content":{"rendered":"\n

Kutse hindamine ja V\u00d5TA on sisult sarnased: m\u00f5lemal puhul hinnatakse olemasolevaid kompetentse, mitte nende omandamise viise. Kuigi idee on lihtne, v\u00f5ib selle praktikas rakendamine olla \u00fcksjagu keerukas, sest kompetentside olemasolus tuleb olla kindel, r\u00e4\u00e4kisid koolitajad Marin Johnson ja Einike Pilli veebiseminaril.<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

V\u00d5TA t\u00e4hendab pikalt lahti kirjutatuna varasemate \u00f5pingute ja t\u00f6\u00f6kogemuse arvestamist. V\u00d5TA eesm\u00e4rk on muuta n\u00e4htavaks ja v\u00e4\u00e4rtustada k\u00f5iki inimese teadmisi ja oskusi, olenemata nende omandamise ajast, kohast ja viisist.<\/p>\n\n\n\n

Eestis on  V\u00d5TA-t rakendatud juba enam kui 20 aastat, valdavalt haridusmaailmas (eelk\u00f5ige k\u00f5rg- ja kutsehariduses), ent ka kutse andmisel ja karj\u00e4\u00e4ri planeerimisel.<\/p>\n\n\n\n

Kui v\u00f5rrelda omavahel kutse hindamist ja V\u00d5TA-t, tuleb t\u00f5deda, et nende p\u00f5him\u00f5tted kattuvad ning sisulist vahet neil ei olegi, t\u00f5desid Marin Johnson ja Einike Pilli veebiseminaril.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemal juhul hinnatakse inimese varem omandatud kompetentside vastavust standardile (kutsestandard v\u00f5i \u00f5ppekava). Hindamisel kasutatakse t\u00f5endusmaterjale, nii otseseid (t\u00f6\u00f6 n\u00e4idised v\u00f5i nende salvestused, videon\u00e4ide teatud tegevuse sooritamisest), kui ka kaudseid (t\u00e4ienduskoolituste t\u00f5endid ja klientide v\u00f5i t\u00f6\u00f6andjate hinnang taotleja soorituste kohta).<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldine reegel on, et usaldusv\u00e4\u00e4rses asutuses (koolis) juba hinnatut ei hinnata \u00fcle, v.a juhul kui n\u00f5uete t\u00e4itmises on p\u00f5hjust kahelda (nt kolmandas riigis omandatud hariduse puhul ei ole selge selle vastavus meie standarditele v\u00f5i haridus on omandatud teise astme haridusasutuses). Kahtluse korral tuleb hinnata pigem rohkem v\u00f5i k\u00fcsida juurde t\u00f5endusmaterjale, sest hindajad vastutavad oma otsuse eest.<\/p>\n\n\n\n

Hindamine peab l\u00e4htuma terviklikkuse printsiibist. Kutse andmise protsessis t\u00e4hendab see seda, et isegi kui inimesel on suurem osa kompetentse olemas, ei saa kutset anda juhul, kui puudu on kasv\u00f5i \u00fcks k\u00f5ige olulisem oskus: kas ei tule taotleja toime ohutusalaste n\u00f5uete t\u00e4itmisega v\u00f5i klienditeenindusega seotud ametialal valdab inimene k\u00f5ike muud, ent ei k\u00e4itu klientidega sobilikult vms. Hindamine on t\u00f5endusp\u00f5hine ehk taotleja peab kompetentse demonstreerima.<\/p>\n\n\n\n

Nii kutse hindamisel kui ka V\u00d5TA rakendamisel on hindajaid komisjonis mitu, nad teevad otsuse taotleja kompetentside vastavuse kohta ning annavad taotlejale tema arengut toetavat tagasisidet.<\/p>\n\n\n\n

Kompetentside vastavus on k\u00f5ige olulisem<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00d5TA kasutamisest kutse hindamisel r\u00e4\u00e4gitakse reeglina juhul, kui mingid formaalsed n\u00f5uded haridusele (haridustaseme v\u00f5i t\u00e4ienduskoolituse m\u00f5ttes) v\u00f5i t\u00f6\u00f6kogemusele on t\u00e4itmata. V\u00d5TA abil saab mitte t\u00e4idetud formaalseid n\u00f5udeid \u00fcletada, ent V\u00d5TA rakendamine ei ole tingimata vajalik.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKutse andmisel saame \u00f6elda, et hindame kompetentse ka seal, kus need ei ole eelnevalt formaalselt t\u00f5endatud.\u201c s\u00f5nas Einike Pilli. \u201eKui taotleja suudab kompetentse t\u00f5endada, ei peaks tegema probleemi sellest, kui haridusele ja t\u00f6\u00f6tamise kogemusele seatud formaalsed tingimused pole t\u00e4idetud.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Pilli t\u00f5des, et see on \u00fcsna radikaalne p\u00f5him\u00f5te ja tegelikus elus seda alati ei suudeta j\u00e4rgida.  Ka veebiseminaril osalejatel oli just selle p\u00f5him\u00f5tte kohta enim k\u00fcsimusi. N\u00e4iteks kui kutsestandard n\u00e4eb ette, et teatud kutsetaseme taotlemiseks peab inimesel olema v\u00e4hemalt keskharidus, aga inimene on omandanud \u00fcksnes p\u00f5hihariduse, kas ta siis saab kutset taotleda?<\/p>\n\n\n\n

Pilli selgitas, et kutse ei anna haridust t\u00f5endavat dokumenti, vaid kutset t\u00f5endava dokumendi. Kui taotleja t\u00f5endab neid kompetentse, mis on kutsealaselt olulised, siis keskhariduse puudumine ei tohiks olla takistuseks kutse saamisel. \u201eKutset andes me ei \u00fctle, et ta vastab keskhariduse n\u00f5uetele, me \u00fctleme, et ta kompetentsid vastavad antud kutse kutsestandardile,\u201c \u00fctles Pilli.<\/p>\n\n\n\n

Marin Johnson j\u00e4tkas m\u00f5ttek\u00e4iku: kutsestandardid on kompetentside p\u00f5hised ja nende kompetentsideni saab j\u00f5uda erinevaid teid pidi. Kui inimese \u00f5pingud on l\u00f5ppenud p\u00f5hiharidusega, siis  millised on need antud kutsealal n\u00f5utavad kompetentsid, mis keskhariduse omandamine oleks talle andnud ? Miks see haridusn\u00f5ue vajalik on ja kuidas neid kompetentse teisiti on v\u00f5imalik omandada?<\/p>\n\n\n\n

Johanson leidis, et t\u00f6\u00f6maailma l\u00e4henemine ei saa olla sama j\u00e4ik kui hariduses, mis tegelikult on ka muutumas paindlikumaks.<\/p>\n\n\n\n

Veebiseminar toimus 18. novembril 2024 ning viidi ellu ESF programmi V\u00d5TI ehk \u201eT\u00e4iskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete \u00f5ppimisv\u00f5imaluste pakkumine» toel. Seminari tellis Haridus- ja Teadusministeerium.<\/p>\n\n\n\n

\n