Vesinikutehnoloogiad, süsiniku püüdmine, 70% ulatuses hüdroenergiat – Kagu-Aasia riigid on Euroopast taastuvenergia mahult ja tehnoloogia arengult kohati isegi ees. Ent rohepöörde tegemisel on ka teine pool, millele seal veel ei mõelda, tõdeb OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Septembri algul toimus Malaisias Sarawaki osariigis jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia konverents Sustainability & Renewable Energy Forum (SAREF) 3.0, mille fookuses oli energiasektori rohepööre ja taastuvenergiale üleminek Kagu-Aasias. Tegemist oli mastaapse üritusega: kokku osales umbes 1100 inimest, nende seas piirkonna suuremate nafta- ja õlitootjate esindajad.
OSKA peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul kinnitas konverentsil kuuldu, et keskkonnasäästlikkuse teemad on Kagu-Aasias aktuaalsed. „Me kipume süüdistama, et miks meie siin Euroopas pingutame, kui ülejäänud maailm laseb Pariisi kliimaleppe mõttes luuslanki. Aga see ei ole nii, et Euroopa üksi pingutab,“ sõnas ta.
Taastuvenergia mahu ja tehnoloogia arenguga teevad Kagu-Aasia riigid Euroopale juba silmad ette. „Vesinikutehnoloogiad on seal reaalselt kasutuses, meie neist alles räägime. Väga palju kasutatakse kogu Aasia regioonis elektritransporti. Konkreetselt Sarawaki osariigis kasutatakse 75% ulatuses taastuvenergiat, sh 70% on hüdroenergia. Meie oma 30%-ga oleme kaugel maas,“ tõi Yngve näiteid.
Teisalt on Kagu-Aasia riigid suured gaasi- ja naftatootjad. Vaatamata sellele, et seal juba tehakse reaalseid samme süsiniku püüdmiseks, on küsimus süsiniku jalajälje vähendamisest tootmisel endiselt terav.
Energiat säästmisele rõhku ei panda
Kui keskkonnasõbralike energialahenduste loomisel on Kagu-Aasia riigid olnud edukad, siis rohepöörde teise juhtmõtte, energia säästmise ideega ei ole samavõrd suudetud kaasa tulla.
Arengumaade ja arenenud maade mõtteviis on erinev, tõdes Yngve. Meie suudame vastu võtta ka kestliku kahanemise mõtet, ent riikides, mis alles on välja tulemas agraarühiskonnast ja liikumas moodsa elu peale, kasvab energia- ja elektritarve plahvatuslikult iga aastaga. Sellise suundumuse sobitamine keskkonnaeesmärkide ja Pariisi kliimaleppega on suur väljakutse. Seda enam, et kogu Aasia majandus on tugevalt sõltuv Hiinast, kelle energiatarve ja tarbimismaht on tohutu.
„On ka ebaõiglane öelda, et teie ärge arenege. Meie oleme seda kogu maakera arvelt juba teinud, aga teie ei tohi,“ mõtiskles Yngve.
OSKA prognoosisüsteem on tugev eeskuju
Yngve osales konverentsil esineja ja panelistina ning oli kohapeal üks vähestest eurooplastest. Tema esinema kutsumine polnud sugugi juhuslik – korraldajate soov oli leida arutelupaneeli keegi, kes oskaks rääkida tööjõuvajaduse prognoosimisest rohepöörde kontekstis. Esineja otsinguga jõuti Euroopasse ja sealt Eestisse, kus on loodud tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA. OSKA-t on oma prognoosisüsteemide loomisel eeskujuks võtnud teisedki riigid.
OSKA näide pakkus konverentsi korraldajatele ja kuulajatele huvi ka seetõttu, et OSKA ei anna sisendit mitte ainult haridusse, vaid ka sotsiaal- ja majanduspoliitikasse ning rändeteemadesse. „OSKA tulemused on päriselt muutusi esile kutsunud tänu koostööle ja kaasamisele,“ kinnitas Yngve. „Meil on osapooled ümber laua. Sõnumid ei tule kuskilt ülevalt, vaid need on juba uuringu läbi viimise kestel läbi arutatud ja vaieldud ning seega osapoolte endi omad.“
Konkreetselt energiasektoris on OSKA ettepanekutele tuginedes koostatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava ning toodud ülikoolide õppekavadesse sisse roheoskused.
Rohepööre toob uue tööjõu- ja oskusvajaduse
Sarawaki osariigis praegu tööjõuvajadust ei prognoosita, ent seal selgelt nähakse, et seda on vaja teha. „Prognoosimine on vajalik, et liikuda soovitud tuleviku suunas, ning ette näha, kui palju ja milliste oskustega tööjõudu on selleks tarvis,“ sõnas Yngve.
Kui energiasektor teeb rohepööret, kaasneb sellega palju uusi töökohti ning vajadus uute oskuste järele. SAREF konverentsi tööjõuteemalises paneelis, kus ka Yngve osales, arutletigi selle üle, kuidas uue töö tegijaid leida, kas panustada pigem olemasolevate töötajate koolitamisse või välistööjõu sisse toomisele. Rände teema on kohapeal muuseas terav. Sarawaki osariik on praegu välistööjõule väga suletud ning Yngve vajas isegi konverentsil esinemiseks tööluba, mis talle kohalikust migratsiooniametist nädalaks ajaks ka väljastati.
„Palju arutasime teema üle, mis on oluline ka prognoosimise mõttes, et kui oskuste n-ö käibeaeg muutub üha lühemaks, sest tööturg nii kiiresti muutub, siis mismoodi üldse õpetada,“ jätkas Yngve. Suurt huvi pakkus kuulajatele meie mikrokraadi süsteem, mis võimaldab korraldada õpeta kiirelt, paindlikult ja lühikese ajaga.
Yngve usub, et sisuline koostöö Eesti ja Sarawaki osariigi vahel jätkub, kuivõrd meie prognoosisüsteemi, oskuspõhise lähenemise, Euroopa Liidu sisese kvalifikatsioonide tunnustamise ning mikrokraadiõppe vastu tunti tõsist sisulist huvi. „Ma usun, et koostöö läheb edasi kuni metoodikaseminarideni välja,“ sõnas Yngve.
Uuri lähemalt:
Konverentsi Sustainability & Renewable Energy Forum (SAREF) 3.0 koduleht.
OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest
OSKA energeetika ja kaevandamise uuring
OSKA uuring: vee- ja jäätmemajandus ning keskkond