Kellel on varasema õpi- ja töökogemuse hindamisel peamine otsustusõigus, mida tähendab see hinnatava vaatevinklist ning mis roll on poliitikakujundajatel, küsisid eksperdid Iirimaal toimunud VÕTA biennaalil.
6.−8. maini toimus Kilkenny linnakeses Iirimaal viies varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) biennaal, inglise keelse pealkirjaga „People, validation and power: democracy in action?“ Sündmus korraldati Iirimaa, USA ja Kanada koostöös.
Eestist osales biennaalil Kutsekoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaubandus- ja Tööstuskoja ning lennuakadeemia esindajad. Lisaks oli biennaalil ka Marin Johnson, kes on nii Eesti kui Iiri VÕTA ekspert.
Nagu sündmuse pealkirjast juba näha, arutleti selle üle, kelle käes on hindamisel võim, mida tähendab see hinnatava ehk varasema õpi- ja töökogemuse taotleja vaatevinklist ning mis roll on selles poliitikakujundajatel.
Kõigi osalejate jaoks uudse aspektina jäi kõlama avaesineja, dr Ted Flemingu mõttekäik, et arvestame ei peaks niivõrd mitte kogutud tõenditega minevikus õpitu või omandatu kohta, kui hindama inimese potentsiaali tulevikku vaatavalt. Kõlama jäi idee, et varasemate õppimiste arvestatud saamine on põhiõigus.
Inimene peab saama end parimast küljest näidata
Rõhutati poliitikakujundajate vastutust, et varasem õpi- ja töökogemuse arvestamine ei käiks arvestajale (loe: õppeasutusele) kõige mugavamal moel, vaid et annaks tõesti inimesele võimaluse ennast parimal moel kõige paremast küljest näidata. Eestlastel tekkis siinkohal isekeskis arutelu, kas ka meil võiks olla nagu Iirimaal, kus kutse- või kõrghariduse õppesse astumisel vajaliku haridustaseme puudumisel arvestatakse pikaajalist töökogemust. Eestis põhiharidusega, ehkki pikaajalise töökogemusega inimene keskharidust nõudvale õppekavale astuda ei saa.
Biennaalil leiti, et inimene tuleb asetada keskmesse, tema kogemus ja soovid on kõige olulisemad − neist VÕTA spetsialistid inimese toetamisel lähtuvad.
Sündmuse käigus sai meile selgeks, et Eesti kutsesüsteem ongi VÕTA ja võime selle üle uhked olla. Samas peame süsteemi pidevalt edasi arendama. Valdkonnad muutuvad ja teisenevad kiiresti, mistõttu ka VÕTA muutub järjest olulisemaks.
Artikli autor on Heli Oruaas, Kutsekoja välisprojektide spetsialist