Kutsekoja konverentsil tehisintellekti teemadel arutelnud teadlased leidsid, et tehnoloogia kiire arengu ajastul on inimese võimalus endale töö säilitamisel täita oskustega ära need nišid, mida tehnoloogia täita ei suuda. Nii muutuvad üha oluliseks just inimlikud omadused ja oskused – uudishimulikkus, kriitiline mõtlemine, vastutuse võtmine, eetiline kaalutlemine jms.
Kutsekoja konverentsil “Elukestva õppe paradoksid“ arutleti teemal, milliseid oskusi vajame, et tehisintellekti kiire arenguga toime tulla, milliseid uusi oskusi vajame ja millised oskused minetavad oma tähtsuse.
Ühendkuningriigi riikliku füüsikalabori digitaalse innovatsiooni juht Sundeep Bhandari märkis, et AI ei tähenda (praegu veel) „suurt aju“, mis kõik üle võtab, vaid AI on vahend, mis saab inimest aidata, kui seda õigesti kasutada. See võimaldab aega säästa, protsesse tõhustada, näha lahedatavat probleemi uuest vaatenurgast jne. Et AI saaks inimest aidata, on vaja oskust esitada õigeid küsimusi.
Tehnoloogia, sh digitehnolooga arendamise ja kasutusvõimaluste üle arutledes tuleb keskmesse seada inimene, mitte tehnoloogia, rõhutas Cybernetica infoturbe uurimisinstituudi teadur Tanel Mällo. Oluline on küsida, mida meie, inimesed vajame. Alles siis saab küsida, kas selle vajaduse katsmiseks saab kasutada näiteks tehisintellekti ning mis juhtub, kui me seda teeme.
Mällo toonitas, et tehnoloogia arendamise peamine eesmärk on inimest täiustada. Peame mõtlema, millised omadused teevad meist inimesed ja mis teeb meist inimesed tehnoloogiarikkal ajastul.
Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus märkis, et n-ö inimlikke oskusi, nagu kriitiline ja loogiline mõtlemine, kommunikatsioonioskused, analüüsioskused, nimetatakse vahel ka pehmeteks oskusteks, aga tegelikult need pole seda – Kalmuse hinnangul on tegemist just nimelt „kõvade“ oskustega, mida on raske omandada. Ent just neid on meil AI-ajastul tarvis.
Kalmus ei usu, et oskused, mida me praegu (töö)elus vajame, AI-ajastul täielikult iganeksid: ikka jääb kehtima põhimõtte, et teatud põhioskusi on tarvis selleks, ent nende peale ehitada keerulisemaid oskusi. Kindlasti muutuvad (digi)tehnoloogiaalased oskused, eelkõige sellised, kus tegevusi saab automatiseerida, aga isegi neid peab inimene teatud osas ikkagi valdama.
Mällo täiendas, et praeguste oskuste säilitamine on vajalik ka selleks, et toime tulla juhul, kui tehnoloogiat kasutada ei saa. Näiteks kui tugev magnettorm on tehnoloogilise taristu rivist välja löönud või kui elektrit ei ole. Sundeep lisas loetellu stsenaariumi, kus GPS on maas: sellega koos on rivist väljas hulk kriitilisi taristuid.
Oskused, mille arendamisele peavad inimesed AI-ajastul erilist tähelepanu pöörama, on eetiliste ja moraalsete otsuste tegemise oskus. Neid oskusi AI-l ei ole ega peagi tehisarul olema, sest vastutuse võtmine peab jääma inimese ülesandeks.
Arutelu tehisaru teemadel vedas moderaator Aigar Vaigu.
Kui soovid analüüsida, millised oskused on sinul olemas, kastuta Oskuste Kompassi abi.
Vaata kogu arutelu teemal “Milliste oskuste abil tehisaru taltsutada?”
Vaata lisaks
Kutsekoja konverents “Elukestva õppe paradoksid”
PISA gigant, maailmamajanduse pisike – Eesti võimalused oskuste abil suuremaks kasvada
Töökohtadel vajaminevad oskused uuenevad varasemast kiiremini