Haridus- ja Teadusministeeriumi telimusel on valminud analüüs, kus hinnati Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) senist rakendumist haridusstandardites ja kutsekvalifikatsioonides. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud EKR tasemekirjelduste struktuuri ja sisu uuendamiseks.
Analüüsi peamine järeldus on, et EKR tasemekirjeldused toetavad küll haridusstandardite ja kutsesüsteemi sidusust, kuid on kohati liiga üldised, mistõttu need ei toeta piisavalt hästi õppekavade ja kutsestandardite arendust, tekitades liigset tõlgendamisruumi ja järjekindlusetust õpiväljundite sõnastamisel. Tasemete võrdlus näitas üldjoontes head vastavust, ent rõhuasetused on erinevad: näiteks 6.–8. tasemel rõhutab EKR tugevalt juhtimist ja vastutust, samas kui kõrgharidusstandard toob enam esile uurimis- ja meeskonnatööoskused ning 2.–5. tasemel vajab selgemat eristamist konteksti keerukus ja iseseisvuse ulatus.
LevelLabi läbi viidud analüüsis esitatakse ettepanekud EKR tasemekirjelduste struktuuri ja sisu uuendamiseks.
Uuendatud EKR-i ettepanekute tuum on järgmine:
(a) tasemekirjelduste struktuuri täpsustamine nii, et teadmised, oskused ja vastutus oleksid seostatud selges „konteksti“ raamistikus;
(b) tegevusverbide järjekindel kasutus, et vähendada üldsõnalisust ja toetada mõõdetavate õpiväljundite sõnastamist;
(c) tasemete eristusjoonte teravdamine eriti 4.–6. taseme üleminekul;
(d) teadmiste ja oskuste dimensioonide ühendamine.
Sellised muudatused toetavad õppekavaarendust, sh mikrokvalifikatsioonide ja kutsestandardite õpiväljundite koostamist ning
rõhutavad paremini haridustasemete vahelisi erinevusi, seisab analüüsi kokkuvõttes.
Tutvu aruandega “Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs”