Tööturu analüüsid näitavad, et karjääriredeli esimene pulk on seatud varasemast kõrgemale ning paljudes valdkondades on noortel üha keerulisem tööturule siseneda. Kuidas juba üldhariduskoolis laduda õpilastele oskustest vundament, mis annab neile tuleviku tööelus kindlama jalgealuse?
Oktoobri lõpus käisid OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad Saaremaal rääkimas üldhariduskoolide juhtidele ja õpetajatele suundumustest, mis kujundavad tuleviku töömaailma ning kuidas aidata noortel tööturule siseneda.
OSKA esindajate sõnum oli, et tuleviku tööturust rääkides ei saa me keskenduda sellele, millised ametid jäävad või kaovad. Maailm muutub kiiremini kui kunagi varem ning isegi aastatagused prognoosid ei pruugi praeguse tegelikkusega enam täielikult kokku langeda.
Urve Mets rääkis haridusuuenduskonverentsil esinedes, et Maailma Majandusfoorum avaldas 2025. a hinnangu selle kohta, millised ametid aastatel 2025–2030 enim kasvavad. Topp koosnes 15 ametist, mille puhul me värskeid andmeid vaadates näeme, et tegelikult on seal hõive hakanud hoopis langema. Näiteks tarkvara- ja rakenduste arendajad, aga ka kasutajaliidese ja -kogemuse disainerid.
Andmetesse veelgi sügavamalt sisse vaadates ilmneb, et kaduma on hakanud just noorte töökohad. OSKA värske info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seireuuringu raames selgus, et Eestis on IKT ametialadel aastatel 2022–2025 alla 25-aastaste hõive vähenenud koguni 24% ning 25–34-aastaste hõive 14%. Vanemate vanuserühmade hõive on kasvanud. Mets tõdes, et karjääriredeli esimesed astmed on muutunud kitsamaks, sest tööandjad eelistavad kogenud spetsialiste.
See ei ole ainult ühe valdkonna trend. Tehnoloogia, sh tehisintellekti (AI) areng kipub ka teistel tegevusaladel vähendama töökohti, mis tavapäraselt on olnud just noorte tööturule sisenemise ametid.
Mets toonitas, et kui osa lihtsamaid tööülesandeid teeb ära AI, tuleb baaskogemuse omandamine senisest teadlikumalt töö- ja õppeprotsessi sisse kujundada – näiteks juhendatud pärisülesannete, juhtumite lahendamise, katsetamise ja järk-järgult kasvava vastutuse kaudu. Siin on väga oluline haridusasutuste ja tööandjate tihe koostöö.
Oskusvajadus muutub
AI-st enim mõjutatud ameteid ei saa käsitleda kaduvate ametitena. Tehisintellekti mõju võib olla suur ka seal, kus tööjõuvajadus samal ajal kasvab: muutub eelkõige see, milliseid ülesandeid inimene teeb ning millist oskustaset temalt oodatakse.
Seega ei ole mõistlik noori tulevikuks ette valmistades rääkida neile sellest, „kelleks saada“, vaid sellest, milliseid oskusi omandada.
Nii tegevusalade kui ka ametite piirid hägustuvad ning töörollid paiknevad üha sagedamini eri elualade kokkupuutekohtades. See on tinginud olukorra, kus tööandjad ootavad inimeselt hübriidoskusi ning võimet neid oskusi oma tööülesannete täitmisel rakendada: endiselt on tarvis sügavaid teadmisi ühel erialal, kuid sellele lisaks ka arusaama teistest valdkondadest, häid digi- ja andmeanalüüsioskusi, kestlikkusoskusi, teadmisi ärijuhtimisest ja arendustegevusest ning muidugi häid üldoskusi.
OSKA uuringud näitavad, et üks asi, mis ei ole aastate jooksul muutunud, on nõudlus heade üldoskuste järele: suhtlemisoskus, meeskonnatööoskus, analüüsioskus, probleemilahendamise oskus, kriitiline mõtlemine, õpioskus ja loovus on tehnoloogia kiire arengu taustal üha enam hinnas.
Soovitused üldhariduskoolidele
Yngve Rosenblad tõi Saaremaa koolijuhtidele esinedes oma ettekandes välja mõned konkreetsed soovitused üldhariduskoolidele.
Ta märkis, et reaalses elus on eri elualade teadmised alati ühte põimunud, aga koolis õpetame eraldi ainetena. Üks OSKA soovitus haridusasutustele ongi pöörata suuremat tähelepanu eri elualade teadmiste suuremale integreeritusele, oskusele oma teadmisi päris eluga siduda ning neid ka praktiliste ülesannete lahendamisel rakendada. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata üldoskuste arendamisele ja ka nende hindamisel arvesse võtmisele.
Tööandjate hinnangul on noorte „füüsilises maailmas hakkamasaamise oskused“ hakanud devalveeruma. Peenmotoorikat, liigutuste koordinatsiooni, kehalist võimekust ja osavust, tööriistade kasutamise oskust, looduse tundmist ja keskkonnas orienteerumist on tarvis paljudes ametites. Rosenblad tõdes, et need on oskused, mida varem omandati peamiselt kodus pere kõrvalt ja mängu kaudu, kuid mis nüüd jäävad paljudel noortel saamata. Haridussüsteem saab siin appi tulla näiteks valik- ja vabaainete ning huvitegevuse kaudu.
Arvestades, et tehnoloogia areng on üks peamisi tuleviku tööturgu mõjutavaid trende, ei saa mööda vaadata reaalainete olulisusest. Tugevad teadmised reaalainetes annavad noorele oma karjääritee kujundamisel laiemad võimalused. MATIK õpe ehk integreeritud reaalainete ja kunsti õpetamine kasvatab oskust reaal- ja tehnoloogiateadmisi loovalt rakendada, arendada innovatsioonivõimekust ja insenerioskusi, samuti on see võimalus põnevalt keerulisi asju selgeks saada.
Tulevikuks valmis
Urve Mets ja Yngve Rosenblad tõdesid, et kuigi tulevikku täpselt ette ennustada ei saa, on trende jälgides võimalik selleks siiski paremini valmis olla: seotud riske ennetada ja tärkavaid võimalusi ära kasutada.
Hea ülevaate tulevikutrendidest annab Ott Pärna koostatud „Töö ja oskused 2035“. Õpilastega oskuste ja ametite teemat avades on väärt allikas Oskuste Kompass.