Skip to content
Frontpage » Vaatamata hõive vähenemisele püsib kaevandamise valdkonnas uue tööjõu vajadus

Vaatamata hõive vähenemisele püsib kaevandamise valdkonnas uue tööjõu vajadus

Kaevandamise valdkond vajab järgneval kümnendil hõive kahanemisele vaatamata uut ajakohaste erialaste oskustega tööjõudu, näitab värske OSKA uuring.

Kaevandamisega seotud tegevusalade hõive on viimastel aastatel olnud languses. 2025. aastal töötas põlevkivi, ehitusmaavarade ja turba kaevandamise põhikutsealadel kokku 2200 inimest. OSKA prognoosi kohaselt väheneb töötajate arv kaevandamise põhikutsealadel järgmise kümne aasta jooksul veel 16% ehk ligikaudu 360 töötaja võrra. Sellest hoolimata vajatakse aga ligi 300 uut töötajat – peamiselt pensionile siirdujate asendamiseks.

OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa selgitas, et prognoositud hõive languse taga on eelkõige põlevkivist elektritootmise vähenemine: põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks lõpetatakse järk-järgult 2035. aastaks. See toob kaasa  kaevurite ja mäemasinate operaatorite hõive languse. Hõivet kujundavad ka kaevanduste ümberkorraldused: Enefit Industry koondas põlevkivi kaevandamise Estonia allmaakaevandusse, Narva karjääris kaevandamine lõpetati ning Uus-Kiviõli kaevandamisõigus müüdi Viru Keemia Grupile. Põlevkivi kasutamine õli- ja keemiatööstuse toormena võib jätkuda ka pärast 2035. aastat, kuid selle väljavaated sõltuvad maailmaturu nõudlusest, CO₂ heite hinnast ja laevanduse kliimanõuete karmistumisest.

Ehitusmaavarade ja turba kaevandamine lähikümnendil prognoosi kohaselt ei kahane ning tööjõuvajadus püsib stabiilne. Ehitusmaavarade nõudlust kujundavad suurel määral avaliku sektori investeeringud teede, raudteede, sadamate ja muu taristu rajamisel. Eesti turbatootmine on orienteeritud välisturgudele: igal aastal eksporditakse üle 90% turbatoodangust. 2025. aastal oli Eesti suuruselt neljas turbaeksportija maailmas ning andis ligi 11% maailma turbaekspordi väärtusest.

Tööjõud väheneb ja vananeb

Mäetööstuse põhikutsealade töötajatest 31% on 55-aastased või vanemad, mistõttu kujundab lähikümnendi tööjõuvajadust suuresti vanemaealiste töötajate asendamine.

Kruusmaa  sõnul on valdkonna uue tööjõu vajadus ja haridussüsteemist tulevate lõpetajate arv üldjoontes tasakaalus, ent tööjõu leidmise muudab keeruliseks asjaolu, et kaevandusettevõtted paiknevad piirkondades, mis ei ole noortele atraktiivsed. Põlevkivi kaevandamine on koondunud Ida-Virumaale, ehitusmaavarade ja turba kaevandamine paikneb hajusamalt mitmel pool maapiirkondades üle Eesti.

Enim muret teeb mäeinseneride järelkasv: kuigi huvi eriala õppimise vastu on viimastel aastatel kasvanud, ei pruugi lõpetajad katta kaevandusettevõtete tööjõuvajadust, sest noored rakenduvad pigem avalikus sektoris ja inseneribüroodes, mis asuvad suuremates linnades.

OSKA prognoosi kohaselt jääb mäeinseneride hõive kümne aasta vaates stabiilseks. Tööturul napib allmaa-markšeiderimõõdistamise, lõhketööde ja puurimistehnoloogia oskustega spetsialiste. Oskustöötajate puhul püsib vajadus heade mehaanika-, elektri-, hooldus-, remondi- ja lukksepatööoskuste järele.

Tehnoloogia kasutuselevõtt muudab oskusvajadust

Kõikidel oskustasemetel laiendab tehnoloogia kasutuselevõtt töötajatelt nõutavate kompetentside ulatust,  rääkis OSKA uuringujuht Riina Tilk. Näiteks mäeinseneridelt oodatakse tugevate mäendus-  ja geotehniliste teadmiste kõrval ka automatiseerimise ning tootmis- ja tööstusinseneeria kompetentse, samuti oskust arvestada keskkonnamõjude ja -nõuetega.

Maavarade suurem väärindamine kasvatab tootmis- ja tööstusinseneeria, materjalitehnoloogia, tootearenduse, laboritöö ja kvaliteedikontrolli oskuste tähtsust. Vajadus keskkonna-, regulatsiooni- ja ohutusalaste teadmiste järele kasvab kogu mäetööstuses.

Oluline on nii masinate ja seadmete tööpõhimõtete tundmine kui ka arusaam tööprotsessist laiemalt. Automatiseeritud seadmete, elektri- ja hübriidajamiga masinate ning digitaalsete seire- ja juhtimislahenduste kasutuse laienedes vajatakse masinate vahetu käsitsemise kõrval üha enam ka nende juhtimise, seadistamise ja töö jälgimise oskusi.

Järelkasvu tagamine eeldab koostööd

Laiapõhjaliste tehniliste kompetentsidega inseneride ja oskustöötajate järelkasvu tagamine eeldab OSKA hinnangul  tihedat koostööd ettevõtete ja õppeasutuste vahel: rohkem on vaja praktikat, paindlikke õppelahendusi, sealhulgas töökohapõhist õpet ning kokkupuudet valdkonna masinate, seadmete ja tööprotsessidega.

Samuti vajab tähelepanu valdkonnaspetsiifiliste kompetentside, näiteks allmaakaevandamise, markšeideritöö, lõhketööde ja puurimise oskuste säilimine ja arendamine.

Erialase õppe kõrval on töötajate järelkasvu tagamisel oluline ka töökohtade atraktiivsus, piirkondlik elukeskkond ning valdkonna mitmekülgsema ja ajakohasema kuvandi kujundamine.

Tutvu uuringuga  „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kaevandamine“

Tutvu ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis.

Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.