Digioskused on oluline pädevus, mida hakatakse kujundama juba lasteaias. Sellegipoolest ei pruugi nutikad ja palju aega ekraani taga veetvad noored olla nii digipädevad, kui nad ise seda arvavad, tõdeti Europassi kommikul.
Selle hooaja esimesel „Europassi kommikute“ veebisarja kohtumisel keskenduti digioskuste arendamise ja hindamise teemale. Kohtumise fookuses olid üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased, ent digipädevus on kasulik kõigile, sh neile, kes aitavad teistel karjääri kujundada.
Õpilaste tugevus on digisuhtlus
Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse projektijuhi Kerli Požogina fookuses on viimastel aastatel olnud õppijate ja õpetajate digipädevuse arendamine ja koolide toetamine. Selleks on loodud õppija digipädevusmudel. Mudeli kohaselt koosneb digipädevus viiest komponendist: info- ja andmekirjaoskus, suhtlus ja koostöö digikeskkonnas, digisisu loomine, digiturvalisus, probleemilahendus. „Info- ja andmekirjaoskus on neist üks olulisemaid, eriti nüüd, kus tehisintellekt on kasutuses aina enam,“ toonitas Požogina.
Õppijate digipädevused kipuvad jääma meelelahutuslikule tasemele, mis mudelis on välja toodud suhtluse ja koostööna digikeskkonnas. „Õpilased üldjuhul hindavad enda digioskusi üle,“ sõnas Kadri Haavandi, Paikuse Kooli informaatikaõpetaja, haridustehnoloog ja karjäärikoordinator. Näiteks on lapsed väga osavad nutitelefoniga, aga mõned neist ei oska kasutada arvuti klaviatuuri ega hiirt.
Europassi digioskuste test on hea enesehindamise vahend, mis aitab õpilasi maa peale tuua ja annab visuaalselt haaratava ülevaate, milliste oskuste arendamisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Lisaks enesehindamise küsimustele on seal ajapiiranguga testküsimused. „See aeg on täpselt nii pikk, et kui ma olen osav infootsija, siis saan samal ajal kasutada näiteks Google’i otsingut või AI-d ja saada vastuse,“ leiab Haavandi. See toimib ainult siis, kui inimesel on juba digipädevused, ehk ta suudab info kiirelt üles leida, seda kriitiliselt hinnata ja saadud teadmisi kohe kasutada.
Europassi nipp: „Minu oskused“ tööriista abil saab luuaoma oskuste profiili kasutades etteantud nimekirja ja otsingut.
Sealt leiab ka väga laia valiku digioskustest. Loo endale Europassi konto siin.
Digipädevuste lõimimine algab õpetajast ja koolijuhist
Digipädevust tuleb kujundada kõikide osapoolte koostöös – õpetajad, huviringide juhendajad, lapsevanemad ja õppijad ise, tõi Požogina välja. Riikliku õppekavaga seatud ootus on, et digipädevus oleks üldpädevusena läbivalt kõikides ainetes. Selle saavutamiseks on oluline, et õpetaja tunneks end tehnoloogiaga kindlalt – siis julgeb ta digivahendeid ka õpilastega õppetöös kasutada. „Arvuteid kartvaid õpetajaid meil enam ei ole, küll aga tuntakse ebakindlust teiste seadmete kasutamisel,“ nentis Haavandi.
Andmaks õpetajatele nõu, milliseid digivahendeid õppetöös kasutusele võtta ja kuidas õpilaste digioskusi arendada, sündis 2018. aastal Facebookis Digiterade grupp, kus infot jagatakse n-ö õpiampsudena. Digiterasid loovad ja jagavad Eva Toome ja Kerli Požogina Haridus- ja Noorteametist. Jälgijate kasvuga on sihtrühm laienenud ning kasulikke diginippe saavad sealt kõik huvilised.
Digiterade näiteid saad näha ka Kerli Požogina ja Eva Toome esitlusestOSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna uuring toob välja, et digitehnoloogial põhinevate innovaatiliste võimaluste rakendamiseks on vaja igas valdkonnas digimuutuste eestvedamise võimekusega juhte. „Tarku otsuseid on koolijuhina väga raske teha, kui sa ei ole digipädev, “ rõhutab Požogina alati, kui käib koolides rääkimas. Digipädev koolijuht oskab teha ühisotsuseid haridustehnoloogiga või õpetajaid toetavad otsuseid seoses digiõppevahendite kasutuselevõtuga, GDPR reeglitega jne.
Digipädevusi hinnatakse juba lasteaias
Eestis on õpilaste digipädevuste hindamiseks sõnastatud hindamiskriteeriumid, mis on maailmas väga ainulaadsed. Kuna välja on toodud ka alushariduse hindamiskriteeriumid, siis saab see alati rohkelt kõlapinda. Požogina sõnul ei tasu muretseda, et lapsed seetõttu lasteaias ekraani taga aega veedaksid. Pigem kujundatakse hoiakuid kooliajaks, mil laps hakkab rohkem tehnoloogiaga kokku puutuma.
Kuna digipädevuste valdkonda hakkab teed rajama ka tehisintellekt, siis kindlasti ootab ees digipädevusmudeli ja hindamiskriteeriumite ülevaatamine. „Juba on ka häid näiteid praktikutelt, kuidas ülesandeid anda nii, et tehisintellekt ei saaks kodutöid „ära rikkuda“ ning et õppija ei saaks neid lahendades tehisintellekti väga lihtsalt kasutada,“ lisas Požogina.
Ka Toome usub, et tehisintellekti karta ei tasu ning selle võimalusi tuleb oskuslikult ära kasutada: „Kui kunagi tulid kalkulaatorid ja spellerid, siis arvati, et keegi enam oma peaga ei mõtle, aga nii see ei läinud.“
Digioskuste omandamine annab eelise tööotsingutel
Ainuüksi tööle kandideerimine nõuab tänapäeval teatud digipädevusi, sest väga harva otsitakse tööd paber näpus. „Kandideerimaks töökohtadel, mis eeldavad üldist digipädevust, on Europassi oskuste liigendus väga hea abivahend, mida CV koostamisel kasutada,“ kinnitas Haavandi. See näitab tööandjale, et kandideerija on teinud eeltööd ja kasutanud mudelit oma digioskuste kirjeldamiseks.
Oluline roll tööalaste ambitsioonide toetamisel on ka karjäärispetsialistil. Sarnaselt õpetajale peab ta olema digipädev ning tuttav erinevate võimaluste ja mudelitega, et klienti digioskuste kirjeldamisel juhendada.
Vaata Europassi kommiku veebikohtumist järele siit.Veebikohtumiste sarja „Europassi kommikud“ veavad SA Kutsekoda Europassi keskus ja
Harno Euroguidance Eesti. Järgmine kohtumine leiab aset sügise alguses.
Autor: Doris-Marii Maxwell
