Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.
Tööjõupuuduse leevendamiseks on oluline näha selle põhjuseid eri valdkondades ning ehitada leevendusmeetmed neile vastavalt. Värskes OSKA üldprognoosis on tööjõupuudus jagatud kaheks: ebapiisav tööjõupakkumine ja pidev uue tööjõu vajadus.
Ebapiisavat tööjõupakkumist esineb sageli kiirelt kasvavates valdkondades, kus on heade töötingimustega kõrget oskustaset nõudvad ametikohad. Kiire kasv on tihti seotud tehnoloogilise arengu, automatiseerimise ja digitaliseerimisega.
Näiteks tarkvaraarenduse spetsialistid on vaatamata eriala populaarsusele üks suurima tööjõu puudujäägiga ametialarühm. Aastas jääb vajaka ligi 600 tarkvaraarendajat, ent nii suurt lõpetajate arvu kasvu ei ole võimalik Eestis saavutada.
Kiire kasvuala on ka õendus: tööülesannete ja vastutuse lisandumine kasvatab õdede ametikohtade arvu hüppeliselt, kuid tööjõudu ei suudeta piisavalt ette valmistada.
„Kiiretele kasvualadele peaks inimestel olema võimalik liikuda kõikvõimalikke teid pidi: tasemeõpe, mikrokvalifikatsioonid, täiendkursused, valdkonnast välja liikunud inimeste tagasi toomine, välistööjõud,“ loetles OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Võimalike lahenduste otsimisel tasub olla loov, leidis veebruaris kogunenud OSKA nõunike kogu. Võimalike sihtgruppidena, keda kiirelt kasvavatesse valdkondadesse tuua, tuleb silmas pidada ka vanemaealisi inimesi ja NEET-noori ning pakkuda juba gümnaasiumis võimalust erialaõppeks. Appi tuleks võtta teenusdisain: miks mitte luua ettevõtluse linnakuid, kus töötajaid saaks värvata mitme peale – näiteks mehhatroonikuid tööstusettevõtetesse.
Ebapiisavat tööjõupakkumist esineb ka spetsiifilistel kõrge oskustasemega nišialadel, näiteks paljudel inseneri-erialadel, lennunduses ja merenduses. Siin on välistööjõu rakendamine tihti paratamatu, kuna vastavate töökohtade arv Eestis on väike ning koolitusvõimaluste loomine kohapeal kas ebaotstarbekas või võimatu.
Voolavuse peatamine on tööandjate kätes
Teine tööjõunappuse alaliik, pidev tööjõupuudus, valitseb sagedamini madalama oskustasemega töökohtadel, kus on rohkem hooajatööd: nt põllumajanduses, majustus-toitlustussektoris, ehitussektoris, kaubanduses. Sageli on sellistel töökohtadel suur tööjõu voolavus, mis tähendab, et tööandjad tunnetavad tööjõunappust hoolimata sellest, et statistiliselt võib vastava ettevalmistusega tööjõudu olla piisavalt. Põhjuseks on võrdlemisi madal palgatase ning keerulised töötingimused, mis väljenduvad graafikupõhises ja füüsiliselt raskes töös, vastupidavust nõudvas töökeskkonnas ning pikkades tööpäevades.
Rosenblad tõdeb, et pideva tööjõupuuduse tingimustes ei pruugi koolitusmahtude kasvatamisest abi olla.
„Siin peaks tähelepanu keskmes olema töökohtade kvaliteet. Tööandjad ise peavad võtma suurema vastutuse, et hoida oma töötajaid, pöörates tähelepanu nii organisatsioonikultuurile, füüsilise töökeskkonna parandamisele kui ka palkadele,“ sõnas ta.
Pikk väljaõpe ja keerulised töötingimused on kehv kooslus
Kahe tööjõunappuse liigi vahele paigutuvad ametikohad, kus pikk väljaõpe ja kõrge oskustase on ühendatud keeruliste töötingimustega, mistõttu ka siin on tööjõudu puudu ning osa ametialadel voolavus suur. Näiteks võib tuua õpetajad (eriti tööd alustavad õpetajad, reaal- ja loodusainete õpetajad, kutseõpetajad, eripedagoogid) või vaimse tervise spetsialistid (nt koolipsühholoogid, kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid, vaimse tervise õed).
Rosenbladi sõnul ei piisa nende ametikohtade tööjõuga täitmisel sellest, kui suurendatakse koolituskohti, vaid tähelepanu tuleb pöörata töötingimuste parandamisele ning toetusmeetmetele.
OSKA nõunike kogus leiti, et antud tööjõupuuduse liigi korral on eriti oluline ettevõtete ja koolide koostöö, aga ka rahvusvaheline koostöö ja e-lahenduste tark rakendamine. „Välja toodi Rootsi ja Austraalia erakorralise meditsiini osakondade koostöö piltdiagnostikas, kus Rootsis üles võetud pilte analüüsib arst, kes viibib Austraalias,“ rääkis Rosenblad.
Vaja on kaasata välistööjõudu
Välistööjõu rakendamist nähti OSKA nõunike kogus paratamatusena. Leiti, et isegi reaalainete õpetajaid võiks tulla meile välisriikidest – andekaid inimesi on maailmas palju ning kindlasti on neidki, kes eesti keele koolis töötamiseks vajalikul tasemel selgeks saavad. On valikukoht, kas soodustada välistööjõu liikumist üksnes kõrget haridustaset nõudvatele hästi tasustatud töökohtadele või viia poliitika kooskõlla tegeliku eluga, mis näitab, et juba praegu rakendatakse Eestis välistööjõudu valdavalt lihtsamatel töödel.
Uuringu „OSKA üldprognoos 2022-2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ leiate SIIT.
Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.