Skip to content
Esileht » Kasutajad on Oskuste Kompassi üles leidnud   

Kasutajad on Oskuste Kompassi üles leidnud   

Septembris avalikkuse ette toodud veebitööriist Oskuste Kompass on esimeste kuudega kogunud rohkelt külastajaid. Kõige enam tuntakse huvi oskuste vastu, ent palju on uuritud ka erinevaid ameteid.

Veebis avalikustamisest 19. septembril kuni novembri alguseni on Oskuste Kompassil olnud juba 6100 unikaalset külastajat, kes on lehte külastanud ühtekokku 60 700 korda, sh näiteks ametisoovitajat on uuritud 2400 korda.  

Kõige enam uuritud oskused:  

  1. mõtlemisoskused (1000)  
  2. analüütiline mõtlemine (727)  
  3. enesejuhtimisoskused (680)  
  4. lävimisoskused (385)  
  5. rakenduslik mõtlemine (379)  
  6. juhtimisoskused (339)  
  7. õpetamis- ja juhendamisoskused (325)  
  8. loovmõtlemine (321)  
  9. loovoskused (314)  
  10. induktiivne mõtlemine (299)  

Kõige enam uuritud ametid:  

  1. hooldustöötaja (370)  
  2. advokaat (348)  
  3. perearst (341)  
  4. treener (333)  
  5. õde (324)  
  6. lasteaiaõpetaja (319)  
  7. jurist (313)  
  8. kokk (312)  
  9. elektrik (302)  
  10. psühholoog (276)  

Lehel veedetav külastusaeg lubab arvata, et Oskuste Kompassi sisu on kasutajate jaoks huvitav ning nad veedavad aega süvenedes.

Kutsekoja oskuste süsteemi arendusjuhi Kerli Požogina sõnul on Oskuste Kompass saanud kasutajatelt ka üsna palju tagasisidet. Kõige rohkem on seda andnud töötukassa spetsialistid, kes veebikeskkonda oma igapäevatöös kasutavad.  Saadud tagasiside põhjal on parandatud veebilehe kasutajamugavust.  

„Peamiselt tuuakse välja, et tegemist on väga vajaliku platvormiga, mida saab kasutada töökuulutuse ja ametijuhendi koostamisel, koolitunnis ning ülikoolide erialavaliku veebilehtedel. Ekspertide arvates on väga tähtis, et saadaks aru, et iga oskus on oluline ja oskusi saab eri ametites n-ö ristkasutada,“ tõi Požogina välja. 

Kutsekoja oskuste tiim jätkab oskuste kirjeldamisega. Hetkel on Oskuste Kompassis 2700 oskust, aga 2025. aasta lõpuks on plaanis ära kirjeldada kokku 4000 ja 2029. aastaks kokku 8000 oskust. Teise suure tööna on käsil digiarenduse teise etapi ehk oskuste teenuskeskkonna ettevalmistused. Samuti uuendatakse oskuste süsteemi metoodikat. Plaanis on vaadata üle oskuste taksonoomia ja teemaviidete (üldoskused, digioskused, ettevõtlusoskused, roheoskused) põhialused.  

Tasub teada

Oskuste Kompassis sisalduv oskuste kirjeldamise veebikeskkond on Eesti oskuste süsteemi esimene arendusetapp. Aastatel 2025−2029 arendatakse välja oskustega seotud teenuste keskkond ja analüüsikeskkond. Eesti oskuste süsteemi loomine on üks osa 2022. aastal käima lükatud kutsesüsteemi reformist, mille eesmärk on siduda haridus- ja töömaailm tugevamaks tervikuks. Oskuste süsteem valmib Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Kutsesüsteemi reform“.

Loe lisaks

Kuidas õppida ametit, mida veel olemaski pole?

Oskuspõhine lähenemine loob silla üle oskuste lõhe

Skip to content