Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Tervishoiuvaldkonna tööjõuvajaduse prognoosimisel on OSKA uuringus arvestatud erialaspetsialistide hulgaga, keda on vaja pensionile jääjate asendamiseks, tööjõuvoolavuse katmiseks ning uute loodavate ametikohtade täitmiseks.
Pooled arstid jõuavad pensioniikka
Üle poole vajaminevast tööjõust, u 4000 inimest, on tarvis vanuse tõttu erialasest tööst loobujate asemele.Kutsealade võrdluses paistavad suure vanusest tuleneva asendusvajadusega silma arstid. Koguni pooled praegu praktiseerivatest arstidest ületavad järgneva 10 aasta jooksul ametliku pensioniea künnise.
„Eesti kuulub rahvusvahelises võrdluses viie kõige kiiremini vananeva arstkonnaga riigi hulka, kui võtta aluseks 55aastaste ja vanemate arstide osatähtsus,“ ütles OSKA analüütik Anneli Leemet.
Ta selgitas, et kuna 65-aastaste ja vanemate Eesti arstide erialasest hõivest lahkumise mediaanvanus on 74 eluaastat, ei ole vaja asendada kõiki lähikümnendil pensioniikka jõudvaid arste, vaid umbes veerand neist, kes praegu arstina praktiseerivad, s.o 1200 inimest.
Prognoosi kohaselt jõuab samal ajavahemikul tasemeõppest erialasele tööle umbes 1100 uut arsti. OSKA hinnangul tuleks kaaluda eestikeelsesse arsti põhiõppesse vastuvõetute arvu suurendamist kümnendiku võrra ehk kuni 200 inimeseni aastas. Ent pelgalt koolituskohtade arvu kasvatamisest ei piisa.
Arstide puudust tuleb käsitleda kompleksselt kogu tervishoiuvaldkonnaga, kus valitseva tööjõunappuse leevendamiseks peab tegema töökorralduses süsteemseid muudatusi.
„Vajalik on tööülesannete ümberjaotamne viisil, mis võimaldaks kõigi ametialade esindajatel oma oskusi maksimaalselt rakendada,“ toonitas OSKA uuringujuht Urve Mets. „Valdkonna ekspertide hinnangul on juba praegu tervishoius enamike ametialade esindajate erialane ettevalmistus põhjalikum ning omandatud oskuste tase kõrgem kui see, mida reguleeritud süsteem neil teha võimaldab.“
Tööülesannete ümber korraldamise kõrval on tööjõunappuse leevendamiseks vajalik ka senisest ulatuslikum digilahenduste kasutamine, üldhaiglates ööpäevaringselt osutatavate teenuste valiku hindamine, inimeste teadlikkuse ja vastutuse suurendamine oma tervise jälgimise ja hoidmise eest ning tööjõuvoolavuse ohjamine.
OSKA hinnangul võib Eesti järgneval kümnendil kaotada umbes 1500 parimas tööeas tervishoiuspetsialisti tööjõuvoolavuse tõttu. Tööjõuvoolavuse all peetakse silmas ametialale sisenejate ja lahkujate vahet ilma koolilõpetajaid ja pensioniealisi arvestamata.
Õdede voolavus tekitab ametialal katteta augu
Kõige teravam on tööjõuvoolavuse probleem valdkonna suurimal, õe ametialal. Kümne aasta perspektiivis võib praeguste trendide jätkudes olla vaja asendada u 750 ametialalt välja liikunud õde. Seda inimeste hulka õe tasemeõppe lõpetajate arv ei kata.
Ühe peamise põhjusena, miks parimas tööeas õed loobuvad erialasest tööst Eesti tervishoius, nimetasid uuringusse kaasatud eksperdid rahulolematust töötingimustega, sh suur koormus, ning kohtlemisega töökohal, sh töökius.
OSKA hinnangul ei ole põhjendatud õdede koolituskohtade arvu kasvatamine ilma tööjõupuuduse juurpõhjustega tegelemata. „Juhul kui tööjõuvoolavuse põhjustele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning parimas tööeas lahkujaid on võrreldes ametialale sisenejatega endiselt rohkem, ei vii koolituskohtade suurendamine soovitud tasakaaluseisundini,“ sõnas Urve Mets.
Vajadus tervishoiuteenuste järele kasvab
Asendusvajaduse kõrval tingib tervishoius uue tööjõu vajadust ka täiendavate ametikohtade lisandumine.
Tervishoiu kutsealadel suureneb hõivatute arv järgneva kümne aastaga umbes kümnendiku võrra (20 400-lt 22 600-ni). Eelkõige tõukub see elanikkonna vananemisest põhjustatud paisuvast ravivajadusest. Lisaks on tarvis leevendada ekspertide puudust teatud erialadel, näiteks vaimse tervise või logopeedia alal, laiendada terviseedenduse ja haiguste ennetamise võimalusi ning vastata ühiskonna kõrgenenud ootustele tervishoiuteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse, kiiruse ja personaalsuse osas.
Lisanduvate ametikohtade täitmiseks on tarvis suurusjärgus 2200 uut töötajat kümne aasta jooksul. Senise hõivatute arvuga võrreldes suurim muutus ootab tõenäoliselt ees kliinilisi psühholooge ja füsioterapeute (kasv 40–50%). Tervishoius hõivatud logopeedide ametiala esindajate arv suureneb prognoosi kohaselt 20% võrra ning radioloogiatehnikutel kuni 10%. Valdkonna suurimal, õe ametialal, oodatakse 20% kasvu.
Tutvu OSKA uuringu „Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid“ terviktekstiga. Vaata uuringu teemalehte.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.