Eestis on rida kehtivaid kutsestandardeid, mille alusel kutset ei taotleta. Valdkonna esindajad selliseid standardeid enamasti arhiivi saata ei taha, vaid lubavad hakata kutset populariseerima. Ent kuidas seda teha?
Just sellele küsimusele otsiti vastust Kutsekoja korraldatud esimesel kutse andjate kovisiooni kohtumisel. Sessiooni juht, Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu tõi välja, et Kutseregistri andmetel kehtis 2022. aastal pea viis ja poolsada kutsestandardit, mille alusel oli võimalik taotleda 1540 erinevat kutset. Standardite arv on oluliselt väiksem taotletavate kutsete arvust, kuna üks kutsestandard võib sisaldada nii täiskutset, osakutset kui ka spetsialiseerumist.
1540 kutsest taotleti ja anti kutseid 720 erinevale kutsele ja ei antud 820 kutsele, mis teeb 2022. aastal mitteantavate kutsete protsendiks 53%.
| Aasta | Kutsete arv | Taotleti | Ei taotletud | Mittetaotletud kutsete % | Kutse andjaid, kes ei andud kutseid |
| 2022 | 1540 | 720 | 820 | 53 | 4 |
| 2021 | 1574 | 708 | 866 | 55 | 5 |
| 2020 | 1657 | 820 | 837 | 50 | 5 |
| 2019 | 1689 | 1037 | 652 | 38 | 4 |
Kui vaadata kutsenõukogude kaupa, siis mitte-antavate kutsete protsent oli üle 50% toiduainetööstuse- ja põllumajanduse, kultuuri, transpordi ja logistika ning vara- ja isikukaitse valdkonnas.
„Võiks mõelda, et kutsestandard ei küsi leiba, kuid iga kutsestandard on oluline ressursikulu alates selle loomisest ja ajakohasena hoidmisest kuni kutse andmise õiguspärasuse tagamiseni,“ sõnas Saarsalu. „Kes on osalenud kutsestandardi koostamise töörühmas, teab kui ajamahukas see töö on ja teab ka seda, kui pühendunult seda tehakse. Kes on osalenud kutse andmises, see teab, kui keerukas on kutse andmise korralduse ja hindamise väljatöötamine.“
Faktilised andmed kirjeldavad olukorda, mitte põhjused, tõdes Saarsalu. Ta tõi välja, et rolli mängib näiteks see, kas kutse on reguleeritud või reguleerimata, kas standard on seotud tasemeõppe õppekavaga või mitte. Mõju on kindlasti ka tööturu olukorral, kutse väärtusel ühiskonnas, tööandja silmis ja töötaja motiveeritusel kutset omandada.
Saarsalu sõnul on Kutsekoja eesmärk, et nn „riiulikutsestandardite“ osakaal väheneks oluliselt. Selleks on kutsestandardite koostamise töörühmadelt uuritud, kas kasutust mitte leidnud standard on ikka vajalik, kuid enamasti jääb töörühm vajalikkuse juurde ja lubab asuda kutse atraktiivsust kasvatama.
Teavitustööd tuleb teha mitmel tasandil
Kutse andjate kovisioonil osalejad olid valdavalt seda meelt, et kutse andja eriala ühendorganisatsioonina saab oma tegevusega kutset populariseerida. Kõlama jäi mõte, et oluline on teha tööd nii potentsiaalsete taotlejate kui ka tööandjate suunal.
Arutelul tõdeti, et kui kutsestandard on seotud kutseõppe õppekavaga, toimub kutse taotlemine, ent sama eriala kõrgemate tasemete vastu võib huvi olla ikka kesine. Leiti, et siin võiks kutse andjad teha koostööd ning võtta ette ühise teavitustegevuse töömaailma kutsete populariseerimiseks.
Oluline on kasvatada tööandjate teadlikkust, et nad mõistaksid, mis väärtus on kutsetunnistusel ning oleks valmis seda töötajatelt nende oskuste ja pädevuste tõendina nõudma. Ideaalis võiks ka tööandjal endal olla kutsetunnistus, mis uhkusega seinale riputada. Kindlasti peaks see aga olemas olema valdkonna peamistel eestkõnelejatel – nii kaoks võimalus argumenteerida, et saab ju ka ilma.
Normiks võiks muutuda tööpostil olles nimesildil ametinimetusega koos kutsetaseme märkimine. See oleks ühtlasi kinnitus, et inimene ei ole mitte ise ennast näiteks meisterjuuksuriks tituleerinud, vaid ta on vastava taseme teadmisi ja oskusi tõendanud.
Kutse andja võimalused kutse populariseerimisel:
- pakkuda asutustele, ülikoolidele, kohalikele omavalitsustele, et kutse andja tuleb oma valdkonna kutsetest rääkima
- teavitada üliõpilasi selgemalt võimalusest kutse omandada ning selgitada ka kutse taastõendamise olulisusest
- näidata avaramat pilti sellest, millised võimalused kutsetunnistuse olemasolul avanevad, sh rahvusvahelistes projektides ja võistlustel osalemise võimalus
- kaasata kutsekomisjoni noori, eriala esindajate järgmist põlvkonda, Eesti eri piirkondadest
- korraldada kutsevõistlusi ning võtta neil osalemist kutseeksamil arvesse. Kui eksam ja võistlus on sisuliselt sarnased, saab võistluse võitja kutseeksamist vabastada
- teha intervjuusid värskelt kutse omandanutega (sh kuulsustega, kui neid sekka satub), et nemad selgitaks, mis põhjusel nad kutse taotlemise ette võtsid, millist lisandväärtust see annab
- kutse andjal luua atraktiivne ja selgete sõnumitega koduleht, välja tuua kutsetunnistuse olulisus ja kasu ning kirjutada lahti taotlemise protsess
- korraldada tunnustusüritusi kutse taotlejatele
- anda kutsetunnistuse omanikele võimalus osaleda konkurssidel ja hangetes
- videotutvustused, tutvustamised seminaridel, konverentsidel
- jagada infot tööandjatest, kes propageerivad kutseid (nt maksavad kutsetunnistuse omanikele natuke suuremat tasu)
- tõsta tööandjate teadlikkust kutsetunnistuse olulisusest ja võimalustest kutse andja jaoks