Noorte nõrgad teadmised reaalainetes peegelduvad kutseeksamite tulemustes

Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite tulemuslikkus on viimastel aastatel vähehaaval langenud. Keskmist tõmbavad alla tehniliste erialade eksamil ebaõnnestunud noored.

Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite keskmine tulemuslikkus on olnud viimastel aastatel languses: kui 2023. aastal oli sooritamise määr 90%, siis tasapisi langedes on 2026. aastaks jõutud 86%-le.  

„Kuigi heade eksamitulemustega erialasid on rohkem, teeb muret asjaolu, et läbikukkumine on suur just tehnilistel erialadel, kus on tööturul suur tööjõupuudus,“ sõnas Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma. 

2026. aasta esimeses pooles toimus 629 kutseeksamit kutseõppe lõpetajatele kokku 29 kutseõppeasutuses. 90% eksamitest viis läbi töömaailma kutse andja. Kokku osales eksamitel 7162 õpilast, neist sooritas eksami positiivsele tulemusele 86%. Seejuures oli töömaailma kutse andjate läbi viidud eksamitel sooritamise määr 85% ning kooli kui kutse andja eksamitel 94%. 

Suured erinevused

Randma tõi välja, et erinevus eri valdkondade kutseeksamite tulemuste vahel on oluline. Kui kultuuri, äriteeninduse, sotsiaalhoolekande, teeninduse, toiduainetööstuse ja põllumajanduse, aga ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni õppekavadel oli kutseeksami sooritamise protsent kõikide koolide peale kokku üle 90, siis tehnika ja tootmise, energeetika ja transpordi õppekavadel kutseeksami sooritamine osutus lõpetajatele väljakutseks. 

Statistiliselt on kolm suurima mõjuga kutset sõiduautotehnik, mehhatroonik  ja keevitaja (kõik 4. taseme kutsed), mille eksamil osales 9% kõikidest esimesel poolaastal eksamineerituist ehk  651 inimest, ent neist sai kutse 379 ehk 58%. 

Kui näiteks sõiduautotehniku eksami sooritamise tulemuslikkus kõikus kooliti vahemikus 16% kuni 75%, siis CNC treipingi operaatori ja CNC freespingi operaatori kutseeksami sooritamise määr oli ühtlaselt madal kõikides koolides. Kokku osales nendel kutseeksamitel 55 õpilast, kellest sooritas eksami positiivsele tulemusele vaid seitse. Kahe kutse kaalutud keskmine edukus oli 13%. 

Langus näitab trendi

Ajas tagasi vaadates ilmneb, et tehniliste erialade kutseeksamite sooritamise määr on olnud languses juba mitu aastat. Mehaanika ja metallitöö erialade eksamite tulemused on käesolevaks aastaks võrreldes 2023. aastaga langenud 79%-lt 49%-le, elektroonika ja automaatika erialadel 90%-lt 69%-le, elektrienergia ja energeetika erialadel 86%-lt 72%-le ning mootorliikurite erialadel 72%-lt 63%-le.

CNC treipingi ja freespingi operaatori kutseeksamite tulemusi vaadates selgub, et kui 2023. aastal sooritas CNC treipingi operaatori kutseeksami 100% osalejatest ja CNC freespingi operaatori kutseeksami 89% osalejatest, siis 2026. aasta esimeses pooles vastavalt 3% ja 26%. Seejuures ei ole eksami sisu kutse andja kinnitusel vahepealsetel aastatel muutunud.

Tiia Randma toonitas, et tehniliste õppekavarühmade eksamitulemuste langustrend vajab eraldi tähelepanu. Tema hinnangul viitavad kesised eksamitulemused sellele, et liiga palju on noori, kellel põhikooliõpingutes on matemaatikas ja teistes reaalainetes vajalikud teadmised saamata jäänud. Randma tõdes, et kutsekoolidel on keeruline õpilasi järele aidata selles, mis eelmises kooliastmes on jäänud omandamata.  

Vajadusele tugevdada üldhariduskoolides MATIK-õpet (st matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide praktilise kallakuga õpet) on Kutsekoda korduvalt tähelepanu juhtinud OSKA uuringutes. 

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka kutseõpetajate järelkasvule, praktikakorraldusele ning haridus- ja töömaailma tihedale koostööle.

Kutseõppes toimuvad olulised ümberkorraldused, sh eestikeelsele õppele ja 4-aastastele õppekavadele üleminek ning õpikohustusea pikenemine. Aastate 2023–2026 lõpetajaid need muudatused veel ei puudutanud, ent võivad edaspidi avaldada mõju sellele, kui edukad on kutseõppe lõpetajad kutseeksamitel.