Värskelt uuendatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute metoodika käsiraamatusse on lõimitud varasemad kogemused ning metoodilised edasiarendused.
Kutsekoja koostatavate OSKA uuringute eesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähima kümne aasta jooksul majandus-, rände-, poliitikate, digiarengu jms protsesside mõjul Eesti majanduses tööhõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused.
OSKA metoodikat hakati välja töötama 2014. aastal ning seda arendatakse pidevalt edasi.
2022. aastal ilmunud versioon 3.0 kajastas OSKA edasiarendatud metoodikat, mis lähtus uuest, registriandmetele üles ehitatud andmemudelist ning uutest võimalustest, mis prognoosiuuringute tegemisel tänu paranenud andmete kättesaadavusele töötamise, rände jm kohta avanesid.
Värskelt on valminud OSKA metoodika 3.0 edasiarenduse tulemusel versioon 4.0, kuhu on lõimitud aastate 2021–2023 kogemused ning metoodilised edasiarendused uute andmeallikate kasutamisel, sh erinevate registriandmete kasutamisel.
Käsiraamatus on kirjas OSKA uuringute tegemised põhimõtted, definitsioonid, tööprotsessid jne. Samuti leiab sealt OSKA andmemudeli kirjelduse.
Lähikümnendil on plaanis lõimida OSKA prognoosi-, oskuste ja kutsesüsteem Kutsekojas ühtseks tervikuks. Oskustepõhisele tööjõuvajaduse analüüsimisele üleminekul valmisid 2021. aastal oskuste klassifikaatori katseversioon ja selle alusel moodustatava kompetentside kataloogi aluspõhimõtted. 2023. aastal valmis oskuste register ning 2024. aastal avaldatakse oskuste ja ametite infosüsteem Oskuste Kompass, mida täiendatakse järgnevatel aastatel mh erinevate e‑teenustega.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Tutvu OSKA metoodikaga SIIN.
Loe lisaks:
OSKA uuringumeetodid saavad tänavu täiendust
OSKA ettepanekud on leevendanud mitmeid tööjõuga ja oskustega seotud kitsaskohti
Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimine eri majandussektorites on Euroopas kasvav suund