Eestisse tuumajaama rajamine on väljakutse Eesti haridussüsteemile – tarvis on leida võimalused tuumaenergeetika moodulite või õppeainete lisamiseks energeetika õppekavadesse ning tuua valdkonda juurde tehnikaalaste teadmistega oskustöötajaid, kellest on aga nappus üle kogu majanduse, selgub OSKA uuringust.
„Eestis ei ole veel otsustatud tuumajaama ehitamist, kuid kui selle kasuks otsustatakse, on vaja ka võimekust koolitada regulaatori ja tuumajaama mehitamiseks vajalikku tööjõudu,“ sõnas OSKA uuringujuht Katrin Pihl. „Seetõttu tuleks nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasandil luua valmisolek tuumaenergeetika lisaainete või moodulite pakkumiseks energeetikaga seotud õppekavadel.“
Enim on vaja oskustöötajaid
OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul kasvaks Eestisse kahe väikereaktoriga tuumajaama rajamise korral energeetikavaldkonna üldine tööjõuvajadus põhikutsealadel kuni 350 inimese võrra. Neist umbes 5% peaksid olema tuumala tippspetsialistid, 15% tuumaala spetsiaistid ning 80% oskustöötajad, kellel on teadmised tuumaohutusest ja tuumaala nüanssidest.
Tuumaenergeetika tippspetsialistide, näiteks tuumaenergeetika inseneride ettevalmistus eeldab spetsiifilist kõrgharidusõpet, kuid kuna vajadus selliste töötajate järele oleks Eestis suhteliselt väike, ei ole eraldi õppekava avamine otstarbekas. OSKA hinnangul võiks nad väljaõppe saada tuumaalase kogemusega välisriikides (nt Rootsi, Šveitsi, Hispaania, Prantsusmaa). Samuti on tervitatav tippspetsialistide kaasamine välismaalt, et pakkuda Eesti ülikoolides energeetikavaldkonna üliõpilastele tuumateadmisi.
Spetsialistide ja oskustöötajate (energeetikainseneride, automaatikute, tootmis- ja hooldusjuhtide jt) tööjõuvajaduse katmisel nähakse võimalusena täiendada olemasolevaid energeetika valdkonna kõrg- ja kutsehariduse õppekavasid tuumaenergeetikaga õppeainete ja moodulitega, samuti mikrokraadiõppe kasutamist ning valdkonnas juba töötavatele spetsialistidele täiendus- ja ümberõppe võimaluse pakkumist. Oskustöötajatel on eelkõige tarvis tuumatehnoloogia alaseid baasteadmisi, mõista tuumaenergiaga seotud spetsiifilisi riske, tunda kiirguskaitse- ja ohutusnõuded. Tuumajaama operaatorite väljaõpe toimuks tuumajaamas kohapeal.
Valdkonnas tervikuna on tööjõupuudus
OSKA analüüsis tuumaenergeetika teadmistega töötajate vajadust laiema energeetikavaldkonna tööjõu- ja osksute uuringu raames. Uuringust selgub, et energeetikavaldkonnas tervikuna ületab tööjõuvajadus tasemeõppe koolituspakkumist nii kutse- kui kõrghariduse puhul.
Katrin Pihli sõnul on valdkonna tööjõuvajaduse katmine, sh tuumaenergia alaste teadmiste andmine väljakutse, mis nõuab nii töö- kui ka haridusmaailma osapoolte ühist panust.
Märksõnadeks on üldhariduskoolides õpilaste huvi kasvatamine reaalainete vastu, kõrghariduses insenerierialadel katkestajate arvu vähendamine, teadlikkuse tõstmine energeetikavaldkonna karjäärivõimalustest, energeetikat õpetavates õppeasutuste materiaaltehnilise baasi aja- ja asjakohasena hoidmine ning energeetika valdkonna kutseõpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamine.
Vaata salvestusest Katrin Pihli ja Siim Kruselli ettekannet Riigikogu tuumaenergeetika toetusrühma korraldatud arutelul tuumaenergeetika kasutuselevõtust Eestis (OSKA ettekande aeg 2.19.40).
OSKA energeetikavaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring avaldatakse 2026. aasta kevadel OSKA veebikeskkonnas.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.