Ligi 90 töömaailma roheoskust on praeguseks kantud Eesti oskuste registrisse. Kuigi paljud tegevused on õpitavad, algab keskkonnasäästlikkus looduse väärtustamisest ning probleemide piiritlemise oskusest, räägiti oktoobrikuu Europassi kommikul.
Kui küsida inimestelt, mis on roheoskused, nimetatakse tavaliselt praktilisi tegevusi, nagu jäätmete liigiti kogumine, asjade parandamine, ostmisel keskkonnasõbralikumate valikute tegemine jne. Säästva arengu ekspert ja koolitaja Kadri Kalle kinnitas Europassi kommikul kõneledes, et see kõik on õige, ent nimetatud oskused on tegelikult palju laiema pädevuse väljendused. Keskkonna säästmisel ei piisa oskusest midagi teha, tarvis on ka arusaama, miks seda tehakse.
Roheoskused on kestlikkusalased pädevused, mis hõlmavad nii oskusi, teadmisi, hoiakuid kui ka väärtusi. Kestlikkus omakorda tähendab, et loodusressursid on hoitud, me tegutseme loodust kahjustamata, aga samal ajal tagame ka inimestele heaolu – need kaks poolt on tasakaalus.
Kõik algab väärtustest
Euroopa kestlikkusalaste pädevuste raamistiku ehk GreenCompi järgi on roheoskused jagatud neljaks suureks plokiks.
Kestlikkuse väärtustamine – arusaam, et loodus on väärtus. Kalle sõnul peab väärtuskasvatus algama juba maast madalast. Tema hinnangul ei saa rohelist mõtteviisi juurutada kampaaniatega. Pigem tuleb pakkuda inimestele (sh haridussüsteemis eri aine- ja õppekavade raames) võimalust roheteemasid lahti mõtestada ja neis enda jaoks väärtus leida. Kalle sõnul on roheoskused 21. sajandil üks osa viisakusoskustest: „Säästlik käitumine võiks tänapäeval olla sama normaalne kui kaasinimeste teretamine.“
Siia plokki kuuluvad oskused:
– kestlikkuse väärtustamine
– õigluse toetamine
– looduse väärtustamine
Keerukuse käsitlemine – oskus saada aru, mis probleemi me lahendame. Kalle tõi näite: meil on palju prügi ja see võtab palju ruumi. Kui asuda lahendama ruumiprobleemi, võib tunduda hea mõte prügi ära põletada. Ent kas ruumipuudus on peamine probleem või on juurpõhjus hoopis selles, et me toodame liiga palju, selle asemel, et materjale ringluses hoida? Kui nii mõelda, siis ei ole prügi põletamine hea lahendus, sest me hävitame ressursid, mida saaks hoopis ringlusesse saata.
Siia plokki kuuluvad oskused:
– süsteemne mõtlemine
– kriitiline mõtlemine
– probleemi piiritlemine
Kestliku tuleviku kujutamine – see on tugevalt seotud keerukuse käsitlemise oskusega. Kui saame aru, kus on probleemid, millised praegused lahendused on probleemsed, siis saame paremini aru ka sellest, millised on paremad lahendused, nii et me ei tekitaks uusi probleeme.
Siia plokki kuuluvad oskused:
– tulevikupädevus
– uuriv mõtlemine
– kohanemisvõime
Tegutsemine kestlikkuse nimel – arusaam, kuidas teha eri pooltega koostööd ning olemasolevaid keskkonnakahjulikke struktuure muuta.
Siia plokki kuuluvad oskused:
– poliitiline ärksus
– ühistegevus
– isiklik algatus
Kalle sõnul on Eestis tehtud keskkonnateadlikkuse uuringuid, mis näitavad, et kuigi eestlased peavad endi sõnul loodusest väga lugu, ei väljendu see alati nende tegudes. See tähendab, et meie inimeste roheoskused vajavad veel arendamist.
Vaata SIIT, kuidas märkida oma roheoskused ära Europassi CV-s.
Roheoskused Eesti oskuste registris
Kõik GreenCompi oskused on nüüd kantud ka Eesti oskuste registrisse. Mõnel juhul võib oskuse nimetus erineda GreenCompi omast, ent siis on GreenCompi vaste esitatud sünonüümide lahtris.
Kui GreenCompis on 12 roheoskust, siis Eesti osksute registris ligi 90. Oskuste registri toimetaja Helin Kask selgitas, et roheoskuste kaardistamisel on aluseks võetud ka teisi allikaid, sh „OSKA ülevaade digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest“, TalTechi roheoskuste arendamise veebiseminarid, jäätmeseadus jt.
Kask sõnas, et registrisse kantud roheoskuste kirjeldused on abiks tööotsijale, kes soovib aru saada, mida ta rohevallas oskab, tööandjale, kes tahab kaardistada organisatsioonis olemas olevad rohekompetentsid, õppe- ja ainekavade koostajale roheoskuste sõnastamisel õppekavades ja õpiväljundites, aga ka strateegiate koostajatele, kutsestandardite töörühmadele, poliitikakujundajatele jne.
Oskuste registri eesmärk on kirjeldada erinevaid töömaailma oskusi ning anda neile üks kokku lepitud kirjeldus. „See ei tähenda, et kõik tingimata peavad seda sõnastust kasutama, vaid eesmärk on, et tekiks arusaam, mida ühe või teise oskuse all mõeldakse,“ ütles Kask.
Oskuste register on praegu Kutsekoja lehelt alla laaditav Exceli failina. Kõik oskused, sh ka roheoskused, on liigitatud funktsiooni järgi. Seetõttu leiab roheoskusi nii üld- kui ka erioskuste alt.
Roheoskuste leidmiseks tuleb vahelehel „Kataloog“ veerus „Roheoskused“ valida „x“.
Mis on oskuste süsteem ja oskuste register?
Oskuste register on üks osa praegu Kutsekojas arendatavast oskuste infosüsteemist. See on terviksüsteem, mis keskendub oskuste kirjeldamisele, prognoosimisele ja tunnustamisele. Sellest saab tööriist nii inimesele, kes alles planeerib oma õpi- või karjääriteed, aga ka tööandjatele, kes tahavad analüüsida oma organisatsioonis olemas olevaid oskusi ja täiendavate oskuste vajadust.
Loe lisaks
Mõisted selgeks: oskuste süsteem, ekspert, ametiprofiil – millega tegu?